Kass ja koer

Nagu juba mainisin olen kassiinimene.Siiani ei tulnud pähegi,et koeraga saaks ka koos elada.Nad ju haisevad!Ja nendega peab kogu aeg õue vahet jooksma,ka talvel-prr,külm ju.Ühesõnaga mitte minu teema.Pealekauba on nad nii kuulekad,vähemalt enamasti,vahivad peremehele otsa ja teevad mis inimene käsib .Aga kassid teevad mis tahavad ja on palju huvitavamad -vähemalt minu meelest.Neil on savi,mida sa tahad v mitte,neile on tähtis vaid nende enda elu,no jah ühe inimese valivad nad ikka enda omaks ka,aga see ei tähenda veel seda et tema sõna peab kuulama.Nii olin siiani mõelnud.
Aga siis juhtus midagi mis mu mõtlemise jälle teistpidi keeras.U aasta tagasi sai mu elukaaslane  insuldi.53 aastane mees-läks hommikul tööle,jõudis kohale,helistas veel mulle kui kohale oli ja 15 minutit hiljem helistas uuesti ning juba oli atakk ära käinud - ta ei saanud enam ise liigutada ,palus mul kutsuda kiirabi.See oli pauk meile kõigile,mulle,minu lastele,tema lastele,tema emale,kes seda üle ei elanudki ja lahkus sama aasta lõpus meie hulgast.
Sel suvel räägiti ajakirjanduses,et mehed elavad TERVELT-52 aastat ja naised-55.Praegu mõtlen,see on ikka täpselt küll välja arvestaud-minu X elas isegi 1,5 aastat kauem tervelt,nimelt oli ta suvel saanud 53 ja sügisel see juhtus,Kas siis minul on jäänu kõigest 4 aastat tervena elada,mis siis saab kui saan 55?Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Mees jäi koju,taastumine võtab ikka väga kaua.Ja et tal kodus seltsim oleks arutasime,et võiks üks väike kutsa olla.Olin küll skeptiline,et kes temaga väljas hakkab käima,aga mehe tervise huvides olin kõigeks valmis.
Järgmine teema oli,et milline koer võtta.Kui X iga tuttavaks sain 10 a tagasi,oli tal suur kaukaaslane,see oli nii kuri ,et oleks kõik lõhki rebinud,kes ligemale julgesid tulla-et kas soovib jälle sellist elukat?Aga õnneks oli soov ühest äärmusest teise-tahab pisikest taskukoera,kellega saab ringi patseerida ja autoga ringi sõita ning kes kaalub u 3 kg.Mehele meeldisid Toy terjerid,sellised peenikeste jalgadega tüübid,kes lõugasid nagu hullud,kui keegi ligi tuli.Uurisin ka netist selle koera kohta ja pidigi hull haukuja olema,samuti iseloom ka natuke tujukas,nii vähemalt lugesime.Järgmine valik oli York Terjer,tema välimus oli väga nunnu ja iseloomustus ka sobis,samuti ,et kasvab kuni 3 kg.Aga nende hinnad algavad 200-s kuni 1000 eurini,kuna nüüd mees kodune ja ainult invaliidsusraha peal ja mina ka oma taaskasutusega suurt ei teeni,siis jäi see mõte tahaplaanile.Aga mõte koer võtta jäi,sest mul oli ka hasart tekkinud-milline see elu siis koos koeraga on?