Elan maakohas,Tallinnast 50 km kaugusel.Mõne mehe jaoks on Mustamäe ka juba maakoht,sest tõeline elu toimub ainult kesklinnas.Siis meie asume sellega võrreledes ikka päris perifeerias.Huvitav -mis see Võru siis veel on,300 km Tallinnast?
Aga nagu ikka on vaja teinekord mingit mööblit vms tassida.Sõbranna tütar sai tasuta kapi,tranportisime ta meie alevikku,aga vaja veel kapp 5-le korrusele tassida.Pole küll mingi raske puitkapp-vaid Jyski oma,vineerist,aga suur ja kobakas.Kahele naisterahvale,kes pole enam esimeses nooruses,natuke ikkagi raske.Hakkasime siis tassijaid otsime-kust saab maakohas mehi?Ikka poe tagant-kellaaeg ka selline,et peaksid vennad juba kohal olema.Seadsime sammud poe poole-ja enäe imet küla kõige ilusam noorsand juba kohal.Loomulikult tuleb ta prouadele appi,kui väikese õlleraha saab-aga mida vaja tassida ?Ah kapp,kui suur-kui näitasime,et kahe uksega riidest vineerkapp,siis hakkas äkki kiire-et sedamoodi,et tal ülemus just helistas-ta peab kohe tööle minema,vabandust prouad.No vot siis!
Egas midagi,jõudsime kapiga-see oli kaubikus-5 korruselise maja ette,kuhu ta ka pidi jõudma.Ja jõudsime kahekesi ta ka esimesele korrusele tarida,kui tuli päästev telefonikõne.Üks teine külamees,kellele olime ka enne helistanud,saatis oma tuttava daamidele appi.Ja tuligi-mees nagu muiste-2 m pikk,õllelõhnad juures-aga võttis meie kapi ühest otsast ja meie kahekesi teisest otsast ja üles ta saigi!
Vahetasime ka Pikaga-nii ta ennast nimetas ka telefoninumbreid,juhul kui veel meil abi on vaja tassimisel vms,aga veendusime,et vahest neist poetagustest kasu ka,et kui ei saa üks,siis keegi teine ikka saab.
Aga jah,see on küll õige,et enne istuvad mehed poe taga,kasvõi rahatult,aga appi nad eriti tulla ei taha.Ma varem ei uskunud seda,aga nüüd elades siin alevikus juba 5-s aasta,olen seda mitu korda kogenud.Kahju muidugi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar