Kui 3 a tagasi seda blogi kirjutamist alustasin,olin seal ka maininud,et tahaks tegeleda vanavara ja üldse taaskasutusega.Sel momendil olin vaimselt ummikus - mõtted olid üle pea ja tahtsin need endast välja kirjutada.See oli nagu enda tühjaks karjumine,sest tundus et kõik mu ponnistused jooksevad vastu seina.Aga kõigest järgemööda.
Sel suvel sai 10 a kui tutvusin oma praeguse elukaaslasega,nimetame teda X-ks.
See tutvumise aeg oli ka päris kreisi,aga sellest teine kord.Ja X oli nõukaaja lõpus käinud endisel Kadaka turul autojuppe ja vanu asju müümas.Tollal muud kauplemiskohta polnudki,oligi Kadaka turg,kus siis kõik nn ärikad koos käisid.
Ja kui masu ajal,sattusime elama Raplamaale Sipale-ostsime sinna väikese talumaja-siis seal kuuris ja kõrvalhoonetes oli igasugu vana sodi,mida vanavara huvilised otsivad.
Kuigi mina polnud käinud Kadaka turul,s.t. olin,aga riideid ostmas, aga mulle tundus,et kes seda vana prahti ikka tahab.Vaatasin X i hämmingus näoga,kui ta kuuri alt vanad tünnid,haamrid ja muu roostes kola välja tassis ja ütles,et läheb proovib neid ühel vanavaralaadal müüa,et kas tahan kaasa tulla?Küsisin et kuidas see müümine ja laadavärk siis käib?Noh tõusma peab u kell 4 ,sõit võtab ka aega,sest kella 6-ks peab kohal olema,et parem müügiplats saada.Kell 4!!!Hull oled v-siis oli mul veel hea uni ja magasin ikka 9.30-ni vms.Mitte nagu nüüd-kell 6 läheb uni ära ja kõik.Ühesõnaga keerasin selja ja teatasin,et nii loll ma nüüd küll pole,et kell 4 mingi roostes kilakolaga kuskile laadale sõidan,head teed sulle.Aga ega X-l laadal käimata jäänud,kauples sõbra kaasa,kes ka oma kuuri läbi vaatas ja nad läksidki.Ma ei mäleta palju nad raha said,aga midagi said,sest pärast lõunat kui tagasi tulid,oli osa kola neil ära ostetud.Aga siis ma ei pidanud seda millekski-ega see mingi töö siis pole ja noh,müüsid need maha ja asi rahul,ega neid roostes asju kuuri alla juurde ei teki.Et sellega on nüüd kõik ja jutul lõpp.
Aga läks u aasta veel ja jälle kevad käes,tavaliselt kevaditi need laadal algavad ja siis oli X aasta jooksul juba mingi kolahunniku jälle kokku pannud.Aga mul olid alles mingid nõud-tassid,vaasid ja muu tühi-tähi.Seekord otsustasin kaasa minna,kuigi kell 4 tõusmine,seda ette ei kujutanud.Aga selgus,et see polnudki nii hull,hommikud olid juba valged ja varavalges sõitmine hoopis teine kui päeva ajal.Sest tee ääres põldudel nägi igasugu metsloomi ja linde-nagu loomapargis sõida ringi-metskitsed,jänesed,kullid ja metslinnud sibavad ja lendavad ringi.
Minu esimene vanavaralaat,kus müümas käisin- oli Pärnumaal asuvas Lavassaare alevikus.See on üks väike koht Pärnu külje all kus siis juba teist aastat järjest korraldati vanavara laata.Aga seal on ka raudteemuuseum ja laadaplats oligi seal kõrval.Toimus vanade autode näitus,pasunakoorid laulsid, ilm oli ilus,no mida veel laadalt tahta.Minu imestuseks osteti meilt kola u 80 euri eest-tema rauakola ja minu nõusid.Ahjaa kõige suurema summa sain ühe täpilise serviisi eest,tollal ei teadnud veel mis miski maksab,et müüsin odavalt. Aga sain ka selle serviisi huvitavalt-riisusime meie kortermaja ümbrust-nagu ikka kevaditi tehakse-ja astub ligi üks vanem proua ja küsib,kas keegi ei sooviks nõusid,et tema õde viidi vanadekodusse ja seal palju asju,ei taha ära visata.Läksin temaga kaasa ja tulin tagasi kastitäie asjadega-see oligi minu esimene taaskasutustehing,pärast viisin prouale kommikarbi.No ja nende asjade hulgas oli ka punasetäpiline serviis,mille siis esimesel laadal maha müüsin.
Ja siis tekkis mul hasart,hakkasin igalt poolt -internetist,taaskasutuspoodidest huvitavaid nõusid otsima ja ostma.Samuti oli tarvis uurida, mida mingi märk tassi või taldriku all tähendab ja mis miski maksab.Nii möödus suvi ja vist käisime ühel laadal veel-sellel Eesti kõige suuremal -Seidla vanavaralaadal juulikuus,seal saime juba u 150 euri v oli isegi 200,see oli meie jaoks juba suur summa ühe päeva eest.Mõtlesin,kui põnev ja huvitav maailm-vahva,et sinna sattusin.
Siis hakkasime mõtlema,et kust neid asju saada,sest tegelikult visatakse väga palju terveid ja ilusaid asju ju prügimäele,kuigi keegi võib-olla just otsib neid.Ja nii jõudsimegi taaskasutuseni välja,et kõige lihtsam oleks kuulutada,et viime tasuta ära teile mittevajalikud asjad ja muud kodutarbed.Mõeldud-tehtud-kuulutuse panin üles tollasesse Tallinna TV kuulutuste portaali,mis jooksis päeviti ekraanil televiisoris.Tegelikult oli see ikka väga odav reklaam,saatsin selle sms-ga,arvelt läks maha 10 euri ja terve Eesti nägi seda iga päev.10 euri eest vist kuu aega jooksis reklaam eetris.Ja selle kaudu saimegi oma esimese suurema korteritühjenduse,mis lõi meid pahviks,aga seda juba järgmises jutupausis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar