Kui elasin Harjumaal Laagris ja käisin Tallinnas tööl-see aeg kestis 10 a-siis nagu ei mõelnudki taaskasutuse peale.Käisin küll vahest kaltsukates,aga mulle meeldis ikka shopata kaubanduskeskustes.Mäletan et kui tulin Tallinnasse elama- linn oli ju võõras-siis vabal päeval võtsin ette ühe linnaosa-kas Mustamäe,Lasnamäe,Kopli vms.Ja hakkasin lihtsalt seda läbi kammima. Oli nii huvitav läbi käia ka kõik kõrvaltänavad,et teada saada kus on mõni odav väike pood vms.Tallinna elu alguses elasin enne Laagrisse elama tulekut 3 üürikas ja need asusid kõik erinevates linnaosades,siis alguses avastasin oma uue kodu ümbrust ja pärast kaugemalt,Siis oli see aeg kui ehitati Kristiine keskus,Viru keskus,Magistral,Mustikas jm.Ja kõik need tulid järgemööda läbi käia.Olen läbi lõhki shoppaja tüüp,mulle meeldib kaubanduskeskuste sumin,rahvas ja mööda poode jalutamine.Ega ma ei ostnudki alati sealt midagi,mulle piisas sellest melust.Ja alati kui oli midagi vaja ,siis käisin kõik kohad läbi,vaatasin kus on ilusam või soodsam ja palgapäeval ostsin siis asja ära.
Siis jah ei mõelnudki,et võiks kasutatud asju ka osta.Aga elades maal ja suheldes siinsete inimestega,sain aru,et maainimesel pole võimalik kui pähe tuleb linna kaubandukeskusesse tormata ja seal tundide kaupa jalutada.Samuti poleks sellel mõtet,kui siin kellegil riided vms jäävad väikseks või soetab uue asja,siis vana kas annab oma tuttavatele või viskab prügikast.Aga milleks visata prügikasti,kui keegi saaks seda ju veel kanda või kasutada.Vot maal elamine oli ka põhjuseks,et siia on sellist väikest poodi vaja.Mitte et suurt raha teenida,vaid nagu rohevahetuse põhimõttel.Ja muidugi tahe ka ise midagi teha,sest vaba aega oli liiga palju.Mina ei ole koduperenaise tüüpi,kes muudkui koristab ja küpsetab,minu elukaaslane X on muidugi sellest häiritud,aga mis teha,ennast muuta ei saa ja ta peab leppima sellega,et sööme tihti poetoite ja et ma vaimustusest ei kilju kui peab tomateid või kurke sisse tegema.
Mõte oli käima lükatud,et võiks olla pood,aga kust leida ruume.Kui sõidad maal ringi ,siis tundub,et maakohtades on palju tühje maju,endisi kolhoosi v sovhoosi hooneid jm.Aga siis kui hakkad otsima omale rendipinda,siis selgub,et polegi.Uskumatu,aga väikeses alevikus lihtsalt pole u 100 ruutmeetrist vaba pinda,kasvõi laopindagi!!Siis pidi hakkama vaatama ettevõtteid,kes rendiksid oma ruume välja ja leidsingi kohaliku tehase,kellel teisel korrusel vabad toad.
Läksin siis uurima,kas on võimalik mõnda ruumi rentida,esialgu nagu laopinnaks,sest me olime lõpetanud just selle lasnamäe korteri tühjenduse ja sealt tulnud asjad oli vaja kuskile ladustada.Peremees oli lahke ja pakkus lausa kahte ruumi,üks oli u 20 ruutu ja teine 50 ruutu.Suurem meeldis muidugi rohkem,aga hind oli krõbe -180 euri,väiksem oli 100 euri,mis oli ka minusuguse algaja jaoks suur summa.Aga ega siis sellise väikese asja pärast saa ettevõtmine pooleli jääda,küll selle rendiraha ka ikka kokku ajan kui saan asju müüma hakata.Võtsingi selle väiksema ruumi,sinna tassisime kõik oma asjad ja ega rohkem sinna mahtunudki,oligi ju laopind,nagu küsisin.Aga asi seegi!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar