Lähemalt korterite tühjendusest.

Nagu juba lugeda võib oleme Taaskasutus ja see tähendab seda,et suur osa kaupa tuleb meile inimestelt,kes toovad need ise meile või siis helistavad-lepime kokku ja läheme asjadele järgi.
Aga pakume ka korteri tühjendus teenust.Kuid paljud inimesed EI SAA aru,mis tähendab see teenusena. Nemad arvavad,et me viime ära prahi ja sellest piisab.Olen nüüd uurinud internetist erinevate prügifirmade hinnakirju-alati kui keegi soovib oma vanast mööblist või prahist vabaneda-maksab töö tellija konteineri rendi,mis kõigub 300 ja 400 ja euri vahe.Siis lisaks tassijatele tunnitasu 20 euri tund,tavaliselt kui korter on asju täis,siis oma 5-6 tundi päevas  ikka tassid  ja peab ikka 2 meest olema,et mööblit alla saada.Kui pole prahti teeb ühe päevaga selle otsa ära.ja arve prügifirmale tuleks inimesel siis u -konteiner-350 euri + 2 inimest,kes 5 tundi tassisid-2x100 euri,kokku summa 550 euri päev,aga kui on suurem korter või rohkem prahti,siis läheb 2-3 päeva-et kokku u 1500-2000 euri.Aga prügifirma viib siis kõik ära mis korteris,tema ei hakka asju valima või siis peab omanik kohal olema ja ütlema,et seda ei vii või see jääb siia.Tundub tegelikult lihtne et mis siis ikka.Ainult et hind on krõbe.Sest kui meid tellida,tasud vaid  konteinerite eest,rohkem me raha ei küsi.
Ja siis kui prügilate hinnad teada, hakkab korteri omanik,pärija vms otsima odavamaid võimalusi.On ju olemas taaskasutused,küll Tallinnas ja mujal.Helistades Tallinna taaskasutustesse,selgub,et nemad võtavad valikuliselt  mööblit aga enne tuleb neile pildid saata asjadest. Nõusid ja kodutarbeid võtavad ka vastu, nendega on lihtsam,ei pea pilte saatma,viid lihtsalt kohale.Aga kuidas prahist ja mööblist lahti saada.Siis tavaliselt inimene googeldab ja satub meie peale.sest meil kirjas,et viime TASUTA ära teile mittevajalikud asjad,s.h.prahi.Sest asjad ongi meie töötasu,prahi tassimise eest.Aga siis selgub järgmine jama-kutsutakse meid kohale,aguses kõik ilus kena,aga kui oleme prahi ära viinud,siis asju enam anda ei taheta.Aga meie oleme meestele maksnud,me ei suuda maksta 20 euri tund,vaid 30-35 euri päev.Prahti ja asju täis korteri tühjendamiseks peab ikka arvestama 2-3 päevaga.Siis tuleks tasuda 2 konteineri tasu u 700,poole odavam kui tellida prügifirmat.
Kuid siis hakkab jant pihta,need asjad ,mis alguses meile töötasuks lubati,neid kas tahetakse tagasi või küsitakse nende eest raha.Ja lõppkokkuvõtteks oleme ikka meie lollid,pahad ja ahned,kes TAHAVAD asju,mida pärijad algselt meile lubasid.Aga selle peale ei tulda,et oleme 2 päeva prahti alla tassinud.Tavaliselt need korterid haisevad,on täis kusepudeleid ,sitta jm.Selline töö on ka prügifirmadel kallima hinnaga.Aga inimene vaatab,et  praht on eest ära,asjadele ligipääs olemas ja mida te siit veel tahate?
Aga kallid inimesed,kui te ei raatsi asju loovutada,siis lihtsam tellida prügiauto,tasuda neile see 350 euri + tassijad ja keegi ei võta teie asju.
Et nüüd kui on sellised jamad tekkinud,teeme ka oma hinnakirja ja lepingu,kuhu paneme kirja,mis on meie tööülesanded  ja inimene paneb kirja kust mida võtta tohib.Samuti kaalume hoolikalt igat väljakutset.Sest need on tegelikult kõigest asjad ja läbi suure tüli ja sõimamise -selliseid asju pole meile vaja.Las nad jäävad  pigem sinna korterisse v majja,kui et toovad tüli majja.Ning las pärijad kaklevad siis nende pärast edasi.
Aga enamus inimesi,kes meid on kutsunud,on ikka mõistlikud ja ei aja juuksekarva lõhki.Nendega on olnud rõõm koos töötada ja ootame endiselt tööpakkumisi ,sest oleme ära päästnud palju vahvaid vanu asju,mis on endale leidnud uued kodud ja toonud uutele omanikele rõõmu.

Kaltsukates shoppaja välimääraja.

Meie poe eluiga sõltub klientidest,kes meid külastavad.Me teame oma puudusi ja vigu,et meil on kitsas,asjad on põrandal kastides.On käinud inimesi,kes on öelnud,et miks me seda vana kola siin hoiame-pange riiulitele korralik uus kaup.Aga meile on armas just see vana,nad on nii erilised.Muidugi on ka uut kaupa,aga meil ongi nagu miksimine uue ja vanaga.Ja mis veel olen tähele pannud,on hetki kui hakkab see kitsikus vastu ja teed südame kõvaks ja saadad kastidega nõusid,klaase jm minemaNing kohe järgmine päev tuleb inimene,kes otsib just seda tüüpi tasse,mille eelmine päev olin ära saatnud.Kuhu meie asjad edasi lähevad?Katkised asjad viime jäätmejaama,aga riided ja nõud kastidega-need lähevad Harjumaale teise väikesse alevikku,kus külakeskus jagab nad laiali kellele vaja.Et täielik taaskasutus.Prügimäele lähevad ainult katkised asjad.
Olen ammu tahtnud kirjutada inimestest kes meie poes käivad.Lihtsalt sellepärast,et nii huvitav on inimesi jälgida.Kui ma noor olin ja Tallinnas kutsekas käisin,siis kooli ühikas oli Tondil,kool aga asus Narva mnt alguses-Karukool-nii oli ta rahvanimetus.Ja siis sõitsime iga päev rongiga-sest see oli põnevam,kuigi tramm käis ka-kooli.Ja alati sõbrannaga jälgisime inimesi rongis ja kõige põnevam oli siis,kui pärast kooli läksime Balti Jaama.Siis oli veel see päris Balti Jaam,kus tuias ringi igasugu rahvast,kes kohale tulnud tervest NSVL-st.Jõudsime Balta-nii teda slängis hüüti-peale lõunat,vaatasime rongiaja ,aga mitte selle,mis kohe läks,vaid mingi paar tundi hilisema ja siis istusime puupinkidel ja lihtsalt jälgisime inimtüüpe.See oli nii põnev,mõtled veel juurde,et mis elu ta võiks elada ja mis ta Balti Jaamas teeb jne.Sellest ajast on see harjumus jäänud.

Meie väikest poodi külastab vaatamata lollile asukohale ikka arvestatav hulk inimesi,ning jälgimist on küllaga.

Üks sort on UUDISHIMULIKUD-need on need inimesed,kes on meie lehte FB-s juhuslikult näinud või lausa jälgivad meid.Ja on ilusate piltide peale õnge läinud.Aga kohale tulles,saavad suure pettumuse osaliseks-et meil on nii kitsas-pildilt paistab palju suurem teie pood ja tavaliselt need asjad,mida nad on FB-s näinud,on ammu juba ära ostetud.Siis muidugi vabandan,et meil on ruumipuudus  ja et tulevikus palume enne uurida,kas soovitud asi on alles,kasvõi helistada või kirjutada sõnumitesse ,siis kindel,et ei tee tühja sõitu.Tavaliselt need inimesed ei osta midagi ja saavad oma uudishimu rahuldatud ja silmis ka väike pettumuse läige-et pildil oli palju suurem ja ilusam see teie pood...

Järgmised on KINDLA PEALE TULIJAD-nemad teavad mida nad tahavad ja sisse tulles,kas vuristavad kohe oma soovid ette või tehes ringi peale küsivad siis.Nemad teavad mis tahavad ja tühja-tähja peale aega ei raiska.Aga igaks juhuks teevad tiiru peale,et äkki jääb midagi põnevat veel silma.Nemad reeglina ostavad,sest kohale on sõidetud ja tühi sõit,see pole nende teema.

Kolmandaks on kohalikud memmed,kes igavusest külastavad poodi u kord kuus-nad on kaasaegsed,kasutavad FB-d ja on kursis kui midagi postitan-eriti uut hulgilao kaupa.Aga muu neid ei huvita,sest nõud jm on neil juba ju kodus olemas-potid pannid,taldrikud jm.Mis on ka arusaadav,ega siis 70 aastasel ei hakka kõiki nõusid välja vahetama,veel vähem kasutatud asjade vastu.Ja samas nõukaaegses stiilis nõusid on neil kodus ka sektsioonkapid pilgeni täis.Nemad ostavad ütleme üle 1 korra,et 1 kuu ostavad,järgmisel mitte ja u 1-2 euri eest.Aga abiks ikka.

Neljas tüüp on need,kes on meid ka Fb-s näinud,aga ei satu siia kanti,aga kui siis mõned korrad aastas satuvad meist mööda sõitma,siis astuvad kindlasti sisse.Nad ei ole nõudlikud,saavad aru,et on ruumikitsikus ja siis nad vaatavad üksipulgi kõik läbi ja ostavad ka mõnuga.Nemad on juba nagu vanad tuttavad,keda ootad ja keda kallistades ära saadad.Alati ostavad ja on ka selle vähesega rahul,mis momendil pakkuda on.Meie lemmikud-püsikad.

Viies tüüp on nn.antiigihuvilised-targutajad,nemad tulevad tavaliselt kas üksi või on kaasas keegi kaaslane,keda vanad asjad ei huvita,aga on sunnitud poes ringi tuiama,sest kaaslane tahab leida midagi põnevat.Ja see põnev kui ta leiab,siis see on tema jaoks ulme hinnaga,kuigi ta võib maksta u 1.50-aga ei see on liiiiga kallis.Siis peab halvustama meid ja üleolevalt rääkima,et kaaslane ikka aru saaks,et see pood on nii nõme ja ta ise on niiii tark.Aga kui pood on nõme,miks sa siis tuled siia?

Kuuendad on naised,kes tegelikult tahaksid meie poes rohkem ringi vaadata,aga nende mehed on konkreetsed mühakad,kes ei saa aru-MIDA on siin vaadata.Nad tulevad küll koos naisega poodi sisse ja siis halvustavad igat asja ja poodi ja üldse kõike.Naine proovib siis asja siluda,aga saab aru,et lihtsam on ruttu otsitav asi üles leida ja jalga lasta.Lootuses,et äkki tulevikus saab üksi siia tuuseldama tulla.Tavaliselt midagi nad ostavad,sest naine ikka tuleb mingi asja järgi,muidu poleks ta veennud meest sisse keerama.

Ja siis on meie peamised kliendid,toredad inimesed,kes tulevad meile,tõmbavad kõhu sisse,kui on kitsas ja ei kiru ega vannu,vaid elavad kaasa meie väikesele argipäevale,tihti on neil siinkandis kas maamaja v suvila,et käivad ka korra paari kuu jooksul,aga oleme neile meelde jäänud,et kui siiakanti satuvad,siis alati astuvad läbi.Vot nemad ongi meie poe põhilised tegijad,kellega saab kõiki maailma asju arutada ja kes alati ostavad ja keda ka alati tagasi ootame.Ning kes annavad jõudu poodi edasi teha ja rasketest aegadest üle olla.Respect!

Aga üldiselt ootame kõiki ,kes iganes oled ja kus iganes asud,ole kes oled,aga astu läbi ja ära mõtle,et siis kogu aeg ja kõiki jälgime.Tavaliselt on meil tuhat toimetust,et lihtsalt jälgimiseks ja passimiseks aega napib.Ja samas võite ise välja käia kaltsukate müüjate välimääraja!!!

Müük FB kaudu-head ja vead.

Oma väikese poe ülevalpidamiseks kasutan kogu aeg meie kõikvõimast FB-d-sest kellel siis tänapäeval ei ole FB kontot ja kui pole,siis kas on väga põhimõttekindel inimene või ei jaga ta arvutist ööd ega mütsi.Kui aus olla meid on FB väga palju aidanud,mõtlen reklaami ja pildile saamist.Kuidas veel oleks ma saanud ennast tutvustada-et vot näete,olen üks ullike Turbast,kes kogub nõukaaegseid nõusid ja muud staffi ja kui huvi tulge vaatama ja ostma.Selleks oleks vaja olnud sitaks pappi jm,et neid kuulutusi üles panna.See Zuckerberg oli omas ajas ikka geenius,et sellise süsteemi välja mõtles ja veel n.ö. tasuta.Kui Fb s lehe tegin,siis proovisin ka nende tasulist reklaami varianti-s.o. et  Fb pakub välja- jagan su postitust u 3 euri eest ja see jõuab ma mäleta kui paljude inimesteni.Muidugi läksin õnge-mis on 3 euri,kui mu postitust näeb u 10 000?-no niipalju polnud,aga 5000 kindlasti.Loomulikult tellisin selle reklaami ja toimiski!Vinge oli näha kui minu nõukaaegsed serviisid nagu filmis jooksid kuskil fb seinal või külje peal või kus iganes FB-s.Olin ülimalt rahul-olen ikka tegija!Aga siis hakkas nii juhtuma-järgmine kord kui mingit uut asja reklaamisin-ütles FB et postita see 4 euri eest,ok 4 euri pole ka hullu-teeme! Siis mingid päevad hiljem oli jälle vaja midagi jagada rahvale-siis juba ütles,et sinu kaup jõuab inimesteni 8 euri eest!Hm,nii palju küll pole nõus maksma ja kui panin-ei soovi reklaami-siis ta ikkagi ilmus ja arvelt läks raha maha.See hakkas juba närvi ajama-mida pekki-jutt oli ju 3 euri ja kõik!Lõpuks oli asi nii hull,et nii kui midagi postitasin,minu arvelt kadus lausa 12 euri,aga postitusi algusaegadel tegin peaaegu iga päev,nii ,et kui pole just kõrgepalgaline,siis seda teenust kaua lubada ei saa.Ja ma ei ütleks et nüüd nende kallimate jagamiste peale tormi oleks joostud,müüsin ikka sama tempoga,muidugi nägi meie lehte rohkem inimesi,aga kas ei oleks siis võimalik ise otsustada,millal ma sellist summat tahan välja käia.Et jah see reklamivärk neil kavalalt tehtud.
Aga siis on üks sort FB-s ka need kommenteerijad.Tundub ,et mõni lausa otsib põhjust ,et midagi halvasti öelda.Lausa vihkamine on inimeses sees ja kibestumine.Näiteks nüüd kui meie peres on väikene kutsa,kelle kinkisime mu mehele,et ta aitaks tal insuldist paremini taastuda,oleks seltsiks jm ning et mees liiguks rohkem,siis Rockyga-koera nimi- oli selline imelik intsident.
On päevi kui Rocky jääb pooleks päevaks minu hoolde,mees peab kas käima Keilas ehituspoes või linnas haiglas-ta paarimees-kellega nad olid tööl igal pool oma viimased 20 a,jäi haigeks 1 a enne kui minu mees.Ja ka kohe nii hullusti,et lausa invaliidsuse peal.Ja siis peab vana kamraadi ikka meeles pidama,seda enam kui ise oled ka umbes sama hullus seisus.Ja siis üks päev meie kutsa oligi minuga poes,mees läks paarimeest haiglasse vaatama-ja meie Rockyga-nagu ikka koristasime seal.Kuna on vähe ruumi,siis vabadel päevadel põhitöö ongi asjade ümber tõstmine,et nad ikka näha oleks,või sorteerimine,et mis on u juba 2 aastat seal riiulil olnud,siis pole mõtet veel 2 a neid seal hoida.Et tühjendame ja sorteerime asju.Rocky kolas poes ringi ja nuusutas kõike mida nägi,see oli nii naljakas,et tegin tast pilti ja panin alla kirja meie väike abiline poes.Ja selle foto peale,mille postitasin,tuli sõimukiri-appi milline RÕVE koer poes,ta ajab ju igale poole oma karvu ja katsub käppadega asju,teatan teist kuhu vaja,et teie trahvi saaksite! Olin tummaks löödud!Vastasin siis prouale-nime järgi oli naisterahvas-et aga meil ongi taaskasutuspood,et inimesed toovad meile asju ja riideid,et kindlasti on paljudes kodudes koerad,et nende asjade seas võib ka olla koera v kassikarvu vms.Aga proua oli põhimõtteline ja lubas meid kaevata kuhu vaja!Siiamaani ootan ,millal tuleb keegi kontroll või keegi kirjutab ja küsib,noh mõni ametnik.Aga veel pole minuni midagi jõudnud.Aga enamjaolt on inimesed normaalsed,kirjutavad,et neile meeldib meie leht v pood.Ja seda on muidugi väga hea kuulda ja lugeda.Aga erinevus rikastab,nii et pole midagi öelda.

Poe esimesed kuud vol2.

Esimeste kuude suhtes tahtsin kirjutada veel sellest,et kui kõrvalt vaadates tundub,et noh said leti riiulid ja ruumi kätte,siis mis viga-muudkui müü.Aga iga päev koorus mingeid jamasid,mida ei osanud oodata.Kõigepealt see tehas,kes mulle ruumi rendile andis,selgus,et neile ikka ei meeldi kui inimesed seal käima hakkavad.Kuna nende  bossi  kabinet oli just välisukse kõrval,siis nii kui keegi meie juurde tuli,nad nägid seda ja neid see segas.Tegelikult,saan neist aru,rentisin ju nn.laopinda,et kõik oli ju õige.Aga siis sain nendega kokkuleppele,et laupäeviti võivad inimesed käia,et siis võin poodi reklaamida,siis neil vaba päev  jne.Nii tegimegi ja rahvas tuli.Alguses ikka päris palju,eks uudishimulikud ja  palju  tuli kokkuostjaid kohale,lootes uutelt jõhvikatelt soodsalt midagi saada,Sain ka oma liigse usaldamise pärast külma arve osaliseks.Üks naine Kohilast,eesnimi Ene,perekonnanime enam ei mäleta,ostis alguses neti teel mõned nõud,maksis ära ja kõik ok,siis tuli kohale ja valis kaupa 55 euri eest,tegelikult oli summa suurem,aga tegin alet,lubas ülekande teha ja siiamaani teeb.Otsisin teda netist ja kirjutasin ning helistasin,aga ei midagi.Pärast googeldades selgus,et ongi suli,kes petab asju välja.See oli mulle õppetund,et usaldada võõrast ikka nii naljalt ei saa.
Hakkas tekkima ka inimesi,kes soovisid taaskasutuse teenust-meil on see nii-inimene võtab ära asjad,mida soovib ja meie viime ära ülejäänud ja TASUTA.Sellega sai ka ikka janti.Meie kõige esimene tööpakkumine oli selline.Kirjutas üks naine meile,et tal ema lahkus ja mustamäel 1 toaline korter vaja tühjaks teha,läksime siis vaatama,köögist nõud,kausid jm.Toast raamatud,riided ja vana diivan ja mitu kotti prahti,Jäime nõusse,tema väitis,et ei taha midagi,kui ainult pildid,need jäävad seina peale.Plaanisime,et kahel õhtul pärast tööd teeme selle töö ära,esimene õhtu viime prahi ära ja järgmine õhtu tuleme asjade järgi ,mis taaskasutusse lähevad.Esimene õhtu oligi kõik ok,viisime veel proua ka koju,ta elas Keilas .Järgmine päev kui pidime n.ö. oma töötasule järgi minema,tuli sinna samal ajal kohale ka naise tütar ja hakkas omakorda meie kõrvalepandud asju sorteerima.Jäime üllatunult vaatama,siis nad emaga tülitsesid seal ja lõpuks öeldi meile,et kui tahame neid asju,siis peame nende eest maksma.Vot sulle siis,viisime tasuta prahi ära,kusjuures 3ndalt korruselt alla tassides.Prahi hulka kuulusid ka katkine riidekapp,katkised köögiriiulid jm.et buss sai staffi täis.Ja ega meie seda tasuta saa prügimäele anda,me ju ka maksame prahi eest.Ja nüüd küsib raha.Lahkusime sõnagi lausumata ja tuligi välja,et tegime tasuta tööd.Aga eks inimene õpib.
Aga muidu oli ja päevi kui istusin üksi oma väikeses poekeses,ei tulnud ühtegi klienti,välja aitas see,et hakkasin asju postiga saatma üle Eesti.Aga poe esimene aasta oli ikka nii,et tasusin poe üüri oma palgast,käisin siis veel tööl.Muidu poleks välja tulnud omadega.Aga eks iga asja käivitamine ongi raske.Ja ega sellepärast põe,ise tahtsin ju oma ellu muutust ja need asjad käivad muutustega kaasas.Kas olen nii nutikas et suudan poe ära majandada?Teadsin vaid seda,et pooleli ei jäta,kas või viimase sendi annan,et pood edasi toimiks.Aga siis tulid suured muutused-arutasime rendileandja tehasega minu poe asja,et kuidas parem oleks ja nad andsid loa,et saaksime maja teises otsas ruumid ja omaette sissepääsu!Vauu,see oli juba midagi!Aga enne pidime need ruumid tühjaks tassima ja kokkulepe oli ka ,et peame ehitama plaatidest kõnnitee,mida mööda inimesed meie poodi tulevad.See oli juba järgmine katsumus meile,aga võtsime selle vastu,kõik selle nimel,et pood edasi toimiks.

Poe esimesed kuud.

Nonii,mõtlen nüüd sellele ajale kui sain kätte esimese 30 ruutu nn.laopinnana.Kuigi mis laopind on 30 ruutu?Aga pole hullu proovime!Asjad kohale taritud,teavitasin neti teel,et meil väike laopind,kuhu saab tulla asju vaatama.Erilist tungi muidugi polnud,aga mõned käisid vaatamas ja palju asju saatsin posti teel.Mul palju asju ostetaksegi neti teel,mis ka loomulik,sest kes hakkab sõitma iga asja pärast kohale.Nagu üks klient ütles mulle-issand-50 km Tallinnast-aga ma pean ju tagasi ka sõitma,see teeb kokku 100 km!!Sinu probleem,ma ise olen küll asjadel isegi 300 km kaugusel järel käinud,kui ma ikka seda asja väga tahan,siis sõidan ja muud polegi. Olin u 2 kuud seal nn.laopinnal tegutsenud,aga tundus ,et see pole ikka see,meelitas see suurem kõrvalruum!Kujutasin ette,et sinna saaks juba riiulid panna jm-aga rent 180 euri!Krt see oli summa mida läbi ei hammusta.Olgem ausad,ega siis nii meeletult ka ei ostetud,et rahas supleksin.Aga kuna inimesed hakkasid ka helistama ja asju pakkuma,et oli lootus ikka taaskasutust ka käima lükata,siis ruumipuudus tagus jälle jalaga tagumikku.Ainus mure olid riiulid-kui vaadata netis riiulite hindu,siis need olid kallid ja kasutatuid pakuti ükshaaval ja polnud ka odavad.Ja see oleks nõme kui iga riiul oleks ise värvi ja kujuga.Kuid siis leidsin kuulutuse Okidokist-surfasin iga päev netis,otsides riiuleid-ja seal mu elumuutev kuulutus oligi-pakkuda TASUTA poe sisustus-müügilett,riiulid jm.See ei saa tõsi olla!Ootasin kannatamatult kella 8-t et,helistada-nimelt olen varane ärkaja ja elukaaslane käis ka veel tööl,et nagunii olin üleval ja siis oligi hommikul hea kuulutusi otsida.Ise mõtlesin,siin on kindlalt mingi konks sees,sest kes annab tasuta ära terve poe sisustuse,ainuüksi klaasvitriiniga leti hind on oma 300 euri.Aga küsida ju võib ja helistasingi ning üllatus oli suur kui selgus,et ongi ÄRA ANDA JA TASUTA!!!Olin tükk aega hämmingus,aga leppisin toomise kokku ja nüüd polnud enam midagi teha-see suurem rendipind tuli vastu võtta!!!

Väikese poe algus.

Nagu juba kirjutasin,algas blogi sellest et ma NII VÄGA tahtsin teha väikest kasutatud asjade poodi,sest tundsin et pean saama midagi teha või suren!!!
Kui elasin Harjumaal Laagris ja käisin Tallinnas tööl-see aeg kestis 10 a-siis nagu ei mõelnudki taaskasutuse peale.Käisin küll vahest kaltsukates,aga mulle meeldis ikka shopata kaubanduskeskustes.Mäletan et kui tulin Tallinnasse elama- linn oli ju võõras-siis  vabal päeval võtsin ette ühe linnaosa-kas Mustamäe,Lasnamäe,Kopli vms.Ja hakkasin lihtsalt seda läbi  kammima. Oli nii huvitav  läbi käia ka kõik kõrvaltänavad,et teada saada kus on mõni odav väike pood vms.Tallinna elu alguses elasin enne Laagrisse elama tulekut 3 üürikas ja need asusid kõik erinevates linnaosades,siis alguses avastasin oma uue kodu ümbrust ja pärast kaugemalt,Siis oli see aeg kui ehitati Kristiine keskus,Viru keskus,Magistral,Mustikas jm.Ja kõik need tulid järgemööda läbi käia.Olen läbi lõhki shoppaja tüüp,mulle meeldib kaubanduskeskuste sumin,rahvas ja mööda poode jalutamine.Ega ma ei ostnudki alati sealt midagi,mulle piisas sellest melust.Ja alati  kui oli midagi vaja ,siis käisin kõik kohad läbi,vaatasin kus on ilusam või soodsam ja palgapäeval ostsin siis asja ära.
Siis jah ei mõelnudki,et võiks kasutatud asju ka osta.Aga elades maal ja suheldes siinsete inimestega,sain aru,et maainimesel pole võimalik kui pähe tuleb linna kaubandukeskusesse tormata ja seal tundide kaupa jalutada.Samuti poleks sellel mõtet,kui siin kellegil riided vms jäävad väikseks või soetab uue asja,siis vana kas annab oma tuttavatele või viskab prügikast.Aga milleks visata prügikasti,kui keegi saaks seda ju veel kanda või kasutada.Vot maal elamine oli ka põhjuseks,et siia on sellist väikest poodi vaja.Mitte et suurt raha teenida,vaid nagu rohevahetuse põhimõttel.Ja muidugi tahe ka ise midagi teha,sest vaba aega oli liiga palju.Mina ei ole koduperenaise tüüpi,kes muudkui koristab ja küpsetab,minu elukaaslane X on muidugi sellest häiritud,aga mis teha,ennast muuta ei saa ja ta peab leppima sellega,et sööme tihti poetoite ja et ma vaimustusest ei kilju kui peab tomateid või kurke sisse tegema.
Mõte oli käima lükatud,et võiks olla pood,aga kust leida ruume.Kui sõidad maal ringi ,siis tundub,et maakohtades on palju tühje maju,endisi kolhoosi v sovhoosi hooneid jm.Aga siis kui hakkad otsima omale rendipinda,siis selgub,et polegi.Uskumatu,aga väikeses alevikus lihtsalt pole u 100 ruutmeetrist vaba pinda,kasvõi laopindagi!!Siis pidi hakkama vaatama ettevõtteid,kes rendiksid oma ruume välja ja leidsingi kohaliku tehase,kellel teisel korrusel vabad toad.
Läksin siis uurima,kas on võimalik mõnda ruumi rentida,esialgu nagu laopinnaks,sest me olime lõpetanud just selle lasnamäe korteri tühjenduse ja sealt tulnud asjad oli vaja kuskile ladustada.Peremees oli lahke ja pakkus lausa kahte ruumi,üks oli u 20 ruutu ja teine 50 ruutu.Suurem meeldis muidugi rohkem,aga hind oli krõbe -180 euri,väiksem oli 100 euri,mis oli ka minusuguse algaja jaoks suur summa.Aga ega siis sellise väikese asja pärast saa ettevõtmine pooleli jääda,küll selle rendiraha ka ikka kokku ajan kui saan asju müüma hakata.Võtsingi selle väiksema ruumi,sinna tassisime kõik oma asjad ja ega rohkem sinna mahtunudki,oligi ju laopind,nagu küsisin.Aga asi seegi!!