Taeblas nüüd juba 3-s aasta.

Tere sõbrad! Mul juba tükk aega tiksus peas,et pean bloggi vaatama.Et vist on aasta jälle möödas.Kui lõpuks jõudsin ta avada,imestasin juba 2 aastat möödunud.Viimane postitus olis siis kui avasime poe Taeblas.Mis siis vahepeal juhtunud on? Algus oli ilus-rahvas tuli uudistama uut poodi,kõigile meeldis ja meie olime happyd! Aga siis tuli sügis,ilmad läksid külmaks-tuli panustada õhksoojuspumpadele,kuna poes polnud radikaid vm küttevärki.Tellisime kummasegi tuppa suured õhksoojuspumbad,toredad noormehed panid nad üles ja tundus,et ilus elu võiks jätkuda. Kuid siis tuligi see talv,kui elektrihinnad tõusid lakke! Ja meie pumbad,need ilma elektrita kahjuks ei töötanud.Nii et see esimene talv oli meile katsumus.Kõige suurem elektriarve oli aprillis-600 euri!Kusjuures me ei hoidnud pumpasid iga päev sees-nüüd tean,et see oli kulukam,aga siis arvasin,et kindlam on välja lülitada. Kuna ka klientide kodudes elekter tõusis,siis polnud talv läbi meil ka eriti kliente,et kevadeks oli mul juhe nii koos,et mõtlesime lausa poe kinni panna. Aga mõistvatele rendiandjatele-kes olid kannatlikud arvete maksmiste suhtes-saime kuidagi kevadeks ikka kõik makstud ja maikuus sai juba pumbad välja lülitada ning lootsime,et suvi läheb paremini.No ja nii oligi! Suvel alustasime koos rendileandja Villakambri Angeliga ka Taebla Taluturuga.Mõtlesime,et võiks proovida-meil ju tore parkla,kuhu saaksid müüjad ja ostjad tulla-et tore üritus.Aga võta näpust-müüjad küll tulid,aga ostjaid eriti mitte.Mõtlesime just ,et Taeblas ka palju kortermaju-et äkki inimesed tahavad tulla talukaupa ostma.Kuid tundub et oleme Haapsalule liiga lähedal-inimesed kes elavad Taeblas-ostavad enne koju tulemist oma staffi linnast ära. Praegu on nii,et me küll teeme neid Taluturge,aga harvemini,muidu oli 2 korda kuus. Less is more! Sügiseks stabiliseerusid ka elektrihinnad ja järgmine talv oli juba parem,me ju ise ka teadsime,mida oodata. Samas jätkasime poega.Tõime juurde riiuleid ja proovisime asju paremini sättida. See on aga sellises poes nagu lõputu küünlapäev.Praktiliselt iga nädal tuleb meile kaupa ja läheb välja ka,et seda kuhu neid paigutada,et inimesed nad leiaks on meile siiani suur peavalu.Aga meeldiv peavalu,me ei kurda! Nüüd tuleb üle elada järjekordne masu,mis on tingitud eelkõige sõjast.Poleks iial arvanud et ka meie põlvkond sõjaga kokku puutub ja veel ei tea,kas läheb see meist mööda vms? Seniks aga rõõmsat meelt sellegipoolest,sest optimism ei ole kadunud.Palju annavad juurde ka meid külastanud inimeste emotsioonid,kellele meie poes meeldib ja on juba tekkinud palju püsikaid ning fänne.Et see annab meile kõige rohkem jõudu edasi tegutseda.Suur tänu ka meie rendileandjatele OÜ Villakamber-Angeli ja Mart-ilma nende mõistva suhtumiseta poleks me keegi! C'est la Vie!

Kolimine Taeblasse ja muu...

Tervitus sõbrad! Küll need aastad lähevad ruttu,sest äsja avaldasin postituse mustandi,mille olin kirjutanud üle aasta tagasi. Vahepalaks see,et polekski bloggisse sattunud ja avaldanud,aga eelmine nädal kogemata tuli bloggi ette ja vaatasin üle hulga aja neid postitusi ja 2 tükki kõnetasid-see Kalevi filmi lugu ja tekid-padjad.Sain neid uuesti reklaamida,sest nad läksid teemasse ja siis tekkis ka huvi bloggi vastu uuesti.Ning kui täna mõtlesin ,et kirjutaks midagi ,siis avastasingi,et eelmine aasta ainult üks postitus oli avaldamata jäänud ning võiks midagi juurde kirjutada. Jah pooleli jäi jutt siis sealmaal,kuidas hakkasime Taeblasse rendipinda otsima-ja leidsimegi-see oli ka lahe kogemus.Sõitsin autoga Taebla vahel ringi ja vaatasin selle pilguga,et kus oleks selline hoone,mis sobiks poeks.Ja avastasin,et vallamaja üks tiib on tühi või vähemalt tundus tühjana seisvat.Aga kuidas infot saada,uksed ju lukus.Küsisn siis vallamajast ,et mis värk on? Sain teada,et maja üks tiib kuulub ühele firmale, nime googeldades leidsin ka tel.numbri.Egas polnud midagi oodata,kohe helistasin-naisterahvas,kes vastas oli toru otsas üllatunud,et kust ma ta kontakti sain jne.Aga kui olin ennast tutvustanud ja ta maha rahustanud,et pole mingi telefonimüüja vms-siis saime kokku leppida ka kohtumise.Jeee-juubeldasin,kas tõesti leidsin poele ruumid ja kui suured veel,ega ma sees polnud käinud,aga näha ju ka väljast,et ruumi peaks jaguma! Paari päeva jooksul toimus kohtumine Angeli ja Mardiga-kes olid OÜ Villakamber omanikud ja kellele see majatiib kuulus.Jama oli muidugi see,et ruumid asusid teisel korrusel,aga see kui suur see pind oli-sai määravaks-250 ruutu!Majas puudus küll küte,aga kuna olen paadunud optimist,see mu eufooriat ei muutnud. Sõlmisime lepingu ja ettevalmistustööd kolimiseks võisid alata.Turbas oli meil pakkimine lõpukorral,aga siin vajasid ruumid veidi värvimist ja üldist puhastust. See Turbast asjade vedu oli ikka ulme-oli juuli algus ja palavad päevad-tegime iga päev 2 otsa ja nii umbes 10 päeva,mõnel päeval ka üks ots,aga asjad ei tahtnud lõppeda.15 juuliks oli välja reklaamitud avamine,vaevu saime valmis! Aga avatud pood sai ja töö hakkas peale!

ÜHE ETAPI LÕPP! Kui sulgub üks uks-avaneb teine...

Nonii! Vaadates postitusi,pole üle poole aasta pihta saanud,et midagi kirja panna. Tegelikult oli üks suur ellujäämisaeg,et polnud emotsiooni,et midagi kirjutada. Koroonaaeg tõi ka meie poele suuri väljakutseid-meil tõsteti renti ja just siis kui valitsus sulges kõik poed u kaheks kuuks.Siis mõtlesin küll,et aitab jamast,tegelen edaspidi ainult koristamisega!!! Aga imelik on see,et kui oled selle asja sisse sattunud-mõtlen need vanad asjad,taaskasutus jm-see on nagu sõltuvus-ei suuda lõpetada!Kuigi on raske ja pean mõtlema välja variante,kuidas renti maksta,inimestelt asju osta-kui pakutakse huvitavatat-ja pidevalt pakutakse-Siis selle nimel ma olen nõus koristustööd tegema,sest selle raha eest saab taaskasutuspoodi teha. Võiksin ju teha oma koristustööd ära või minna igapäevatööle,aga enam ei taha,see vabadus,mille annab väikeettevõtjana tegutsemine on nii magus,kuigi raske.Ja ta hoiab mind elusana.Ma ei suudaks niisama passida.Ega see poeke tekkis ka nii,et mul oli selline töögraafik tollal,et nädal tööl ja nädal vaba.Jäi palju vaba aega,mis tahtis sisustamist. Nüüd siis sai otsa Turba poekese aeg.Vaatasin postituste järgi,et et olime alustanud 06.veebruari paiku 2017 aasta.Siis rentisin esimese väikese ruumi Kyteksi tehases,aga paari kuuga jäi see kitsaks.Siis kolisime suuruselt järgmisse ruumi,kus saime olla u pool aastat.Järgmisena pakkus Kyteks ise teist majatiiba,et saame eraldi sissepääsu ja puha!Arvasin,et nüüd meile piisab,et saame rahulikult tegutseda,ruumi peaks ju jaguma.Aga kuna loodus tühja kohta ei salli,siis olid needki ruumid puupüsti asju täis.Siis algas asjade paigutamine,iga päev proovisime neid sättida ja paigutada,et nad mahuks ja et neid näha oleks.See vahest õnnestus,vahest mitte.Sel kevadel,aga kui ka elumuutus viis Lääne Maakonda Taeblasse-ostsime elukaaslasega sinna väikese maja.Hakkasin lahtiste silmadega sealkandis ringi vaatama,et esialgu laopindagi saaks ja oh üllatust-leidsime uued poeruumid Taeblas.Aga sellest juba edaspidi.

JÄLLE SÜGIS!

Jälle kuu möödas viimasest postitusest-suvi on pöördunud sügiseks.Muidu pole väga hullugi,mõtlen ilm,aga see pimedus,kell 19.00 on juba pime ja ega hommikul targem pole,7.30 veel päris valge pole.Ja alles on oktoober!Muidu oli ilus september ja oktoober ka,ilmad väga soojad ja mõnusad,nüüd on jahedamaks läinud.Ses suhtes see kliima soojenemine on ok,võikski olla selline ühtlane soe,aga see pole meie teha. Mis siis juhtunud on?Vahepeal oli meil isegi üks korteri tühjendus-kes meie blogi algust on lugenud,siis seal on kirjas,et ühest korteri tühjendusest Tallinas saigi meie poekene alguse,sest asju tuli nii palju,et polnud neid enam kuskile panna ja rentisime ruumi.Nüüd seoses koroonaga on tühjendused ära kadunud ,aga ka seoses sellega,et inimesed müüvad ise oma asju ja meile pakutakse ka ainult müügiks,et tasuta me enam eriti ei saa.Mis on ka loomulik,kui asjal on väärtus ja inimene ise müüa ei viitsi ei oska,siis tal on lihtsam meile pakkuda,me küll ei maksa antiigipoe hinda ,aga alati oleme leidnud kokkuleppehinna.Oleme kaubal järgi käinud isegi Peipsi ääres,kuigi seal eksisime küll ära,GPS juhatas meid ühe põllu äärde,mis nägi välja täpselt nagu kanepipõld.Mõtlesime-vauu millega siinkandi rahvas tegeleb-kasvatab kanepit.Tegelikult ma ei tea siiani,mis taimed seal kasvasid!Aga inimene kes ühendust võttis-temaga leppisime hinna kokku ja läksime järgi.Kohale jõudes selgus,et oleks veel olnud annetajaid ja müüjaid,kui nad vaid oleks teadnud,et tuleme.Siit ka infoks-saatke meile pilte sõnumitesse,kui on midagi müüa pakkuda-mõtlen nõukaaegseid serviise,vaase- eelkõige-nende vastu on suur huvi,võivad ka poolikud serviisid olla-OSTAME NEID KOKKU-sest meie kliendid otsivad kas üksikuid tasse,suhkrutoose,kanne jm.Neil kas on lapsepõlve serviisist midagi puudu või komplekteerivad uuesti ema v vanaema serviisi kokku.Et pakkuda võib kõike!Samuti muud vanavara-välja arvatud riided-need me võtame soovi korral tasuta kaasa,nende eest ei maksa,sest poes me suur osa riideid jagame tasuta või sümboolse hinna eest,olgu tegu Gucciga v tavalise riideesemega. Samuti huvitavad nõukkaaegsed pakendites asjad-neid ostame ka kokku-sest täiendame oma retro riiulit,kunagi tahame neist näituse teha,et neid asju võib ka pakkuda! Vot sellised uudised sügisel!Age seniks PÜSIME TERVED!

TÖÖ VÕÕRAL MAAL

Tervitus! Seda postitust ajendas kirjutama minu kommentaar Taaskasutuse lehel.Nimelt reklaamisin poe uut kaupa,T-särke jm.Tõin neid ukrainlaste palvel ja siis tundus,et tahaks seda teemat teiega jagada. Olen varem ka maininud,et mul on kogemus välismaal töötamisega.Eelmise masu ajal sattusime mehega Helsingisse tööle,nagu ikka naised töötavad seal koristajana ja mehed ehitajana,nii ka meie.Minu töökohaks oli üks suur täiskasvanute kool,kus enamjaolt õppisid migrandid,nende seas oli palju tumedama nahavärviga mehi ja naisi.Soome riigis on sotsiaalabi väga hästi korraldatud ja kui sinna maale satub tumedama nahavärviga inimene,e.põgenik,kes võtab kaasa ka oma suguvõsa,siis hoolitseb riik kogu suguvõsa eest,maksab toetusi,suunab keeleõppele jne.Nägin seal igasugu pagulasi,enamasti olid nad rahulikud ja vaiksed.Aga kuna meie elukoht asus Helsingis Itakeskuse lähedal,siis seal oli lausa nende pesa-Idakas oli pagulasi paksult täis.Idakeskus on üks suur kaubanduskeskus Helsingis ja kuna pagulased tööl ei käi,siis passivad nad hommikust õhtuni kaubakeskuste kohvikutes,aga mitte kõigis,vaid teatud kohvikutes,mis olid kuskil kesk platsi vms.Ja istujateks olid ainult mehed.Sest naised kasvatavad lapsi ja istuvad kodus.Aga nagu näha mõned käisid koolis ka-koolis oli nii mehi kui naisi.Koolimajas oli ka eraldi palvetuba neile,et pagulased käisid seal vaheajal palvetamas. Idakeskuses oli naljakas vahejuhtum ka.Kui Helsingis elasime,siis üürisime ühe 2toalise korteris ühte tuba,aga see oli väike ja enamsti käisime seal ainult magamas.Idakeskus oli meist u 2 km kaugusel.Meie elukoha ja kaubanduskeskuse vahele jäi väike metsatukk e. park. Sinna oli tehtud jooksurajad ja võimlemiskangid puust jne.Ja iga päev pärast tööd käisime seal jalutamas,mõtlesime,et vot nüüd hakkame trenni tegema,natuke tegime ka,aga lõpuks jõudsime ikka välja Idakeskusesse.Seal otsisime ka põnevaid söögikohti,et saaks proovida uusi maitseid ja just selliseid kus oli Buffee-et maksad ühe hinna-näiteks 10 euri nägu,aga sööd palju tahad-vaesele eestlasele ju selline kõige parem toidukoht.No ja ükskord otsisime jälle mõnda uut toidukohta,just Aasia oma,meile meeldis idamaine toit ja sattusime ühtede tumedanahaliste söögikohta.See oli kuidagi nurga taga peidus,nimetus Asia Buffet vms,astusime uljalt sisse ja siis tardusime-meid jõllitas vähemalt 30 silmapaari,see selleks,ikka vaadatakse ,et kes sisse tuleb,aga need olid KÕIK mehed ja tumedanahalised ning nendes pikkades kleitides vms.Siis saime aru,et sattusime nende endi söögikohta,kus valged ei käi.Aga imelik oli see,et meid välja ei aetud,seal oli Buffet laud,mille sildi peale õnge läksimegi.Võtsime taldrikud ja astusime leti juurde,aga kuna meid jälgiti ja nende omavaheline sumin oli ka vaibunud-siis oli selline tunne,et saaks siit ruttu minema!!!!Kuidagi saime taldrikud täis ,vohmisime toidu sisse ja mu elukaaslane Jaak,kes tavaliselt alati juurde võtab,sel korral ühmas,et ah kõht on täis ,Siis kiirel sammul lahkusime sealt.Pärast mõtlesime,et ega me polnud kindlasti esimesed võõrad,kes on sinna sattunud ,et pole hullu.Aga naljakas kogemus igatahes. Aga nüüd patran oma kogemustest,pidin ju ukrainlastest rääkima.Kui hakkasime poodi tegema,puutusime kokku Eestis töötavate ukrainlastega.Nad töötavad selles tehases,kust ruume rendime ja nende ühiselamu on täpselt poe ruumide all.Sissepääs on meil nendega sama,meie ainult läheme teisele korrusele.Alguses polnud nagu midagi,inimesed nagu meiegi,rahulikult elasid ja töötasid.Aga alles nüüd on jäänud sinna pidama kindel seltskond,vahepeal sattus sinna tööle ikka igasuguseid kloune. Ja meil tekkis nendega ka konflikte.Eks tööle tulijaid on igasuguseid,ka neid kes tahaks rohkem napsutada,aga mitte tööd teha.Ja oligi üks punt kes u aasta tagasi tööle tuli.Aga need tüübid käisid küll rohkem Turba toidupoes õlut ostmas kui tööl.Ja on ju teada et alkohol mõjub inimestele erinevalt,siis ei teadnud me ükski päev kui poodi läksime,mis meid ees ootab. Läksin siis jälle poodi ning üks mees oli tsüklisse sattunud,s.t. et iga päev jauras oma õllepurkidega seal maja ees,ok,nende hoov,ise teavad,aga siis leidis,et kõige parem oleks õlut juua ja magada meie trepil.No kuidagi saime ta sealt minema,aga nii kui ärkas oli jälle trepil istumas.Ja siis ühel reedel plahvatas pomm-see vend,kes trepil passis-leidis omale topsivenna-see oli seda tüüpi mees,kes käib ringi nn. arbuusid kaenla all ja on kogu aeg õhku täis,aga kui lonksu alksi saab-siis nagu laulusalmgi ütleb-varblasest teeb kotka.Vot see kotkas tuligi poodi jaurama-selles stiilis,et mida teie eestlased siin ilma venelasteta oleks teinudjne.Ta oli Ukraina venelane ja väitis,et nemad tõid meile nõukogude ajal ilusa elu ja meie ei osanud seda hinnata ja me peame neile TÄNULIKUD olema!! Ütlesime vastu,et nõuka aeg oli nõuka aeg,sellel ajal olid ka omad plussid,aga nüüd on aeg edasi läinud ja pole mõtet seda taga nutta.Aga see oli sääse pirin,sest kotkas sai just hoo sisse-läks nii hoogu ,et tuli juba kätega vehkima.Kuidagi saime ta poest välja ja siis andsin nõukogude liidu kangelastest teada ka Kyteksi juhtkonnale,asi lõppes sellega,et kogu pataljon saadeti kiiremas korras kodumaale tagasi.Lõpp hea kõik hea! Aga selle intsidendiga tuli mulle meelde meie Tallinna pronksiöö,mis toimus 2008 aastal.Olin tol õhtul Tallinna vanalinna restoranis tööl,töötasin tol ajal seal,aga kuna olin köögis ja ainult raadio mängis,ei teadnud,et väljas mingi jama on.Andsime tellimusi välja ja raadiost natuke midagi räägiti ka,aga oli kiire ja ei pööranud tähelepanu sellele.No ja kell 23.00 läks köök lukku ja hakkasin Vabaduse platsi poole minema.Elasin tollal Laagris ja kasutasin ühistransporti-iga hommik ja õhtu sõitsin tööle ja tagasi number 18 bussiga.Kui aga tänavale jõudsin,oli tunda ärevust,inimesed sagisid ringi ja olid kuidagi närvilised.Aga siht oli silme ees ja jätkasin teed,restoran kus töötasin asus Raekoja platsi taga,et natuke aega kulus enne kui Vabakale jõudsin.Jäin bussipeatusse seisma ja siis see tuli-Viru poolt tuli mööda autoteed suur summ rahvast,kes karjus vene keeles ja laamendas-see oli seesama,mida pärast uudistes ka näidati.See oli jube vaatepilt-nad karjusid täiest kõrist-eto vsjo nasõ jne.Tõmbasin tahapoole ,see summ läks must umbes 5 meetri kauguselt mööda.Jäin kivistunult seisma-ei teadnud mis teha-minna tööle tagasi,aga mis sealgi mind ootab,uksed pannakse ju lukku-koju minna-ei saanud,bussid ei sõitnud.Jälgisin kuni see summ jõudis Palace Hotellini ja liikus Kosmose poole.Siis tuli mulle meelde,et marsad sõidavad,vantsisin siis Kaubamaja juurde ja õnneks nad sõitsidki! Sain kesklinnast minema-jumal tänatud.Muud kõike mis sel ööl toimus sai hiljem telekast näha.Aga siiani on mul meeles see sokk,kui seda hullunud rahvahulka nägin,see oli tõesti jube kogemus.Lootsin et ei pea seda enam nägema,aga nüüd väiksemas variandis nägin seda meie Taaskasutuses.Aga noh,mis ei tapa-teeb tugevaks.Nüüd õnneks on jäänud tehasesse tööle normaalsed,korralikud mehed,kes on siin töö pärast ja suhtleme nendega nii nagu naabrid ikka.Siin peab paika see ütlus,et igas rahvuse hulgas on soodasid ja normaalseid,et siin pole midagi imestada.Et rahvus ise pole süüdi,ikka see kes ise oled.

AUGUST 2020

 Tervitus armsad sõbrad!

Suvi on läinud lennukalt ja oleme jälle silmitsi viirusega.Aga tundub ,et nüüd  õpime sellega elama,kuigi arusaamatuks jääb see -kui kevadel öeldi ,et  koroona hakkab  vanematele inimestele külge,siis kuidas need noored,kes Tartus ööklubides möllasid-omale viiruse külge said?

Aga muidu suve üle kurta ei saanud,oli ikkagi soe ja mõnus,vahepeal oli isegi liiga palav.Aga noh ega inimene pole kunagi rahul.

Mina siis alustasin kevadel aktiivsemalt poe kõrvalt kordukoristuste tööga ja hakkasin  kliente otsima.Kuulutasin küll valla lehes,Kuldses börsis ,aga kõige rohkem pakkumisi sain ikka kõikvõimsa FB abil.Mis näitab seda,et kas inimesed siis üldse enam lehti ei loe ja tavakuulutusi ei vaata.Mul mees,kes on olemuselt ehtne oldschool man,on alati väga üllatunud ja vihane selle peale,noh FB peale.Et kui tema vanasti näiteks autot v mingeid autojuppe tahtis osta-müüa-vahetada-siis ostis  ajaleht Kuldse Börsi,helistas -noh moblad  juba olid-leppis kokkusaamise ja inimene tuligi ja tehing toimus või ei toimunud kui kaup polnud sobiv.Aga inimene suhtles,kuid praegu on palju müüjaid sellised-et kui kirjutad juurde,et palun helistage,inimene ei ole kogu aeg netis,tegelikult mu mehel pole nutitelefonigi-siis ei helistata ja ega ei kirjutata ka rohkem.Nagu kardetakse telefoni teel suhelda vms.Ma olen ise ka mõelnud,et teinekord mõnda lihtsamat asja võiks küsida helistades,selleks ju telefon ongi-räägi inimestega!

No vot,kaldusin teemast kõrvale-tuli siis FB kaudu robinal koristuse pakkumisi,osad olid vist niisama kirjutajad,et kui vastasin,et saaks kokku vaatame objekti üle,siis kadusid-rohkem ei vastanud ,aga mõnede töödega saime kaubale ja neid tuli niipalju,et pidin omale paaril korral kedagi appi kutsuma,et jõuaks kõik ära koristada.Mis oli muidugi hea-sest koroonaga seoses olid lausa sellised mõtted,et peame poekese sulgema.Aga  koristustööde tulvaga,saime selle ära hoida ja juulikuus ,kui oli inimestel puhkuste aeg-käis meil ka rohkem rahvast,kes ka ostis tublisti,et saime jälle järjele,tänud teile!

Aga koristustöö läheb edasi,nädalas on 2-3 objekti,kas korter või maja ja käin ka paaris asutuses koristamas.Kõrvalt vaadates võib mõelda,et koristaja-see ka mingi töö või asi,käib lapiga ringi kole kittel seljas.Aga tegelikult on see terve teadus-olen nüüd järk-järgult süvenenud puhastustoodete koostisesse ja mida,kus ja millega puhastada,et ta ikka puhtaks läheks ja et ei rikuks pindasi.

Omamoodi on huvitav käia teiste inimeste kodudes,vaadata ilusaid elamisi ja panna kõrva taha kui kuskil midagi põnevat näen,et ideid edaspidiseks.Ja paljud on küsinud minult,et kuidas need inimesed ikka lasevad võõra inimese oma asjade ja kodu kallale.Aga selle kohta üks minu klient,tore  perepea ütles hästi-me ostame usaldust,kõige tähtsam on leida klapp pere ja minu vahel.Et kui siis lähebki midagi valesti vahel,et vot täna ei saanud elamist nii läikima kui tavaliselt,siis pole hullu-usaldus maksabki.Et tekiks omavaheline klapp.Nagu selline näide-mina aknaid ei pese,selleks on olemas spetsiaalsed vahendid,tööriistad ja ka tehnika.Aga üks klient palus,et äkki ikkagi prooviksime ikka pesta aknaid.Noh proovisime-tulemus oli 50-50,et maja aknad saime puhtaks,aga aiamaja aknad,mis olid maast laeni,need jäid laigulised.Kuigi rentisin aknapesuroboti ja puha.Eks siin ole harjutamise asi ja kui kogemust pole ,siis ei tasu torkida.Aga proua oli optimist,ütles,et ta ju teadis,et võib nii juhtuda,koristustööga on rahul ja töösuhe jätkub,sest usalduse oli meil juba olemas.

Taaskasutusest nii palju,et terve koroona aeg oli tühjus,inimesed ei julgenud asju tuua,aga nüüd on natuke elavnemist,tegin ka täna üleskutse,et tooge laste mänguasju ja riideid.Neid napib praegu.Lapsed käivad meie juures ja esimese asjana lähevad mänguasja riiuli juurde,kuna asju oli nii väheks jäänud,tõstsime ta ukse taha,et las saab tühjaks.Meil on mänguasjad ja laste riided tasuta,siis saavadki need rutem otsa.Et võib uuesti tuua,oli aeg,kus oli uputus,aga nüüd võib jälle tuua!

Järgmisel pühapäeval 30.08.2020 on Turbas kohvikute päev.Kutsusime oma kampa vahva kodukoka Jüri,kes mõned aastad tagasi osales teles Oma Maitse saates ja võitis selle.Jüri,kes ise elab Ellamaal- valmistab pirukaid,leiba ja sepikut,et ootame kõiki külla.Veel kui läheb hästi,tuleb meile üks pillimees lõõtsa mängima,praegu 100 protsenti ei luba,aga läbirääkimised käivad.Et siis hea pirukat süüa ja lõõtsamängu kuulata.

Seniks aga tore oli teid kõiki suvel näha,mõtlen selliseid toredaid püsikaid,kes korra aastas käivad meilt läbi-näiteks Türi prouad jne.Näod hakkavad pikapeale meelde jääma,mis siis et nimi kohe ette ei tule.

Ilusat suve lõppu ja ootame septembris vananaiste suve,külma sügist veel ei taha.

Püsige terved!

KEVAD 2020

https://lood.delfi.ee/omamaitse/toidutrendid/kristina-madisson-laht-nostalgiline-tapimustriga-kohviserviis-uhendab-eri-polvkondi?id=89948221&fbclid=IwAR2tM1_s3MzqKt0VSCD6jlFAv1N4dQsax_Uf5pdcSLXbybaPO2XaBgaP700
Tere üle pika aja,vaatasin,et viimase postituse olin teinud märtsis,kui see koroona jama hakkas.Nagu oleks ka arvuti sõna otseses mõttes karantiinis olnud,et midagi kirjutanud pole.
Tegelikult mõjus see karantiini aeg psüühilisest raskelt,nagu oleks pidanud hea meel olema,et püsi kodus,ära midagi tee.Aga mõjus vastupidi!Kuid õnneks on see läbi,loodame et jäädavalt,kuigi kunagi ei tea.Tervisi ka kõigile,kes vastu pidasid!!!
Aga kirjutama ajendas hoopis muu-see link mille copisin postituse algusesse.
Eelmine nädal võttis ühendust ajakirja Oma Maitse ajakirjanik,kes kirjutas lugu täpilistest nõudest,küsis kas meil oleks mõnda pilti,kaunistamaks lugu.Loomulikult pole meil neid ilusaid Langebrauni täpilisi,aga ühe kena kannu ja tassi pildi talle leidsin.Ja leppisime kokku,et kui pilt sobib ja avaldatakse,siis annab ta mulle märku.Ja täna tuligi link,et artikkel avaldati,pidin seda kohe ka teiega jagama.Sest minu arust tuli ka päris kena pilt välja,kuigi pusimist oli.
Rääkides täpiliste nõude fenomenist,siis püsib see inimestes siiani,ikka kord kuus küsitakse meilt,kas täpilisi on?Ja neid ikka hooti liigub,teinekord ostan ise kuskilt komplekti või satun üksikutele tassidele peale,aga satub ka inimestelt toodud nõude hulka mõni täpiline.Praegu on järgi vaid üksikud tassid,needki defektidega.Kuigi nad on tõesti ajatud ja tundub et jäävadki,klassika!
Seniks aga kena kevade jätku ja olgem terved!