JÄLLE SÜGIS!

Jälle kuu möödas viimasest postitusest-suvi on pöördunud sügiseks.Muidu pole väga hullugi,mõtlen ilm,aga see pimedus,kell 19.00 on juba pime ja ega hommikul targem pole,7.30 veel päris valge pole.Ja alles on oktoober!Muidu oli ilus september ja oktoober ka,ilmad väga soojad ja mõnusad,nüüd on jahedamaks läinud.Ses suhtes see kliima soojenemine on ok,võikski olla selline ühtlane soe,aga see pole meie teha. Mis siis juhtunud on?Vahepeal oli meil isegi üks korteri tühjendus-kes meie blogi algust on lugenud,siis seal on kirjas,et ühest korteri tühjendusest Tallinas saigi meie poekene alguse,sest asju tuli nii palju,et polnud neid enam kuskile panna ja rentisime ruumi.Nüüd seoses koroonaga on tühjendused ära kadunud ,aga ka seoses sellega,et inimesed müüvad ise oma asju ja meile pakutakse ka ainult müügiks,et tasuta me enam eriti ei saa.Mis on ka loomulik,kui asjal on väärtus ja inimene ise müüa ei viitsi ei oska,siis tal on lihtsam meile pakkuda,me küll ei maksa antiigipoe hinda ,aga alati oleme leidnud kokkuleppehinna.Oleme kaubal järgi käinud isegi Peipsi ääres,kuigi seal eksisime küll ära,GPS juhatas meid ühe põllu äärde,mis nägi välja täpselt nagu kanepipõld.Mõtlesime-vauu millega siinkandi rahvas tegeleb-kasvatab kanepit.Tegelikult ma ei tea siiani,mis taimed seal kasvasid!Aga inimene kes ühendust võttis-temaga leppisime hinna kokku ja läksime järgi.Kohale jõudes selgus,et oleks veel olnud annetajaid ja müüjaid,kui nad vaid oleks teadnud,et tuleme.Siit ka infoks-saatke meile pilte sõnumitesse,kui on midagi müüa pakkuda-mõtlen nõukaaegseid serviise,vaase- eelkõige-nende vastu on suur huvi,võivad ka poolikud serviisid olla-OSTAME NEID KOKKU-sest meie kliendid otsivad kas üksikuid tasse,suhkrutoose,kanne jm.Neil kas on lapsepõlve serviisist midagi puudu või komplekteerivad uuesti ema v vanaema serviisi kokku.Et pakkuda võib kõike!Samuti muud vanavara-välja arvatud riided-need me võtame soovi korral tasuta kaasa,nende eest ei maksa,sest poes me suur osa riideid jagame tasuta või sümboolse hinna eest,olgu tegu Gucciga v tavalise riideesemega. Samuti huvitavad nõukkaaegsed pakendites asjad-neid ostame ka kokku-sest täiendame oma retro riiulit,kunagi tahame neist näituse teha,et neid asju võib ka pakkuda! Vot sellised uudised sügisel!Age seniks PÜSIME TERVED!

TÖÖ VÕÕRAL MAAL

Tervitus! Seda postitust ajendas kirjutama minu kommentaar Taaskasutuse lehel.Nimelt reklaamisin poe uut kaupa,T-särke jm.Tõin neid ukrainlaste palvel ja siis tundus,et tahaks seda teemat teiega jagada. Olen varem ka maininud,et mul on kogemus välismaal töötamisega.Eelmise masu ajal sattusime mehega Helsingisse tööle,nagu ikka naised töötavad seal koristajana ja mehed ehitajana,nii ka meie.Minu töökohaks oli üks suur täiskasvanute kool,kus enamjaolt õppisid migrandid,nende seas oli palju tumedama nahavärviga mehi ja naisi.Soome riigis on sotsiaalabi väga hästi korraldatud ja kui sinna maale satub tumedama nahavärviga inimene,e.põgenik,kes võtab kaasa ka oma suguvõsa,siis hoolitseb riik kogu suguvõsa eest,maksab toetusi,suunab keeleõppele jne.Nägin seal igasugu pagulasi,enamasti olid nad rahulikud ja vaiksed.Aga kuna meie elukoht asus Helsingis Itakeskuse lähedal,siis seal oli lausa nende pesa-Idakas oli pagulasi paksult täis.Idakeskus on üks suur kaubanduskeskus Helsingis ja kuna pagulased tööl ei käi,siis passivad nad hommikust õhtuni kaubakeskuste kohvikutes,aga mitte kõigis,vaid teatud kohvikutes,mis olid kuskil kesk platsi vms.Ja istujateks olid ainult mehed.Sest naised kasvatavad lapsi ja istuvad kodus.Aga nagu näha mõned käisid koolis ka-koolis oli nii mehi kui naisi.Koolimajas oli ka eraldi palvetuba neile,et pagulased käisid seal vaheajal palvetamas. Idakeskuses oli naljakas vahejuhtum ka.Kui Helsingis elasime,siis üürisime ühe 2toalise korteris ühte tuba,aga see oli väike ja enamsti käisime seal ainult magamas.Idakeskus oli meist u 2 km kaugusel.Meie elukoha ja kaubanduskeskuse vahele jäi väike metsatukk e. park. Sinna oli tehtud jooksurajad ja võimlemiskangid puust jne.Ja iga päev pärast tööd käisime seal jalutamas,mõtlesime,et vot nüüd hakkame trenni tegema,natuke tegime ka,aga lõpuks jõudsime ikka välja Idakeskusesse.Seal otsisime ka põnevaid söögikohti,et saaks proovida uusi maitseid ja just selliseid kus oli Buffee-et maksad ühe hinna-näiteks 10 euri nägu,aga sööd palju tahad-vaesele eestlasele ju selline kõige parem toidukoht.No ja ükskord otsisime jälle mõnda uut toidukohta,just Aasia oma,meile meeldis idamaine toit ja sattusime ühtede tumedanahaliste söögikohta.See oli kuidagi nurga taga peidus,nimetus Asia Buffet vms,astusime uljalt sisse ja siis tardusime-meid jõllitas vähemalt 30 silmapaari,see selleks,ikka vaadatakse ,et kes sisse tuleb,aga need olid KÕIK mehed ja tumedanahalised ning nendes pikkades kleitides vms.Siis saime aru,et sattusime nende endi söögikohta,kus valged ei käi.Aga imelik oli see,et meid välja ei aetud,seal oli Buffet laud,mille sildi peale õnge läksimegi.Võtsime taldrikud ja astusime leti juurde,aga kuna meid jälgiti ja nende omavaheline sumin oli ka vaibunud-siis oli selline tunne,et saaks siit ruttu minema!!!!Kuidagi saime taldrikud täis ,vohmisime toidu sisse ja mu elukaaslane Jaak,kes tavaliselt alati juurde võtab,sel korral ühmas,et ah kõht on täis ,Siis kiirel sammul lahkusime sealt.Pärast mõtlesime,et ega me polnud kindlasti esimesed võõrad,kes on sinna sattunud ,et pole hullu.Aga naljakas kogemus igatahes. Aga nüüd patran oma kogemustest,pidin ju ukrainlastest rääkima.Kui hakkasime poodi tegema,puutusime kokku Eestis töötavate ukrainlastega.Nad töötavad selles tehases,kust ruume rendime ja nende ühiselamu on täpselt poe ruumide all.Sissepääs on meil nendega sama,meie ainult läheme teisele korrusele.Alguses polnud nagu midagi,inimesed nagu meiegi,rahulikult elasid ja töötasid.Aga alles nüüd on jäänud sinna pidama kindel seltskond,vahepeal sattus sinna tööle ikka igasuguseid kloune. Ja meil tekkis nendega ka konflikte.Eks tööle tulijaid on igasuguseid,ka neid kes tahaks rohkem napsutada,aga mitte tööd teha.Ja oligi üks punt kes u aasta tagasi tööle tuli.Aga need tüübid käisid küll rohkem Turba toidupoes õlut ostmas kui tööl.Ja on ju teada et alkohol mõjub inimestele erinevalt,siis ei teadnud me ükski päev kui poodi läksime,mis meid ees ootab. Läksin siis jälle poodi ning üks mees oli tsüklisse sattunud,s.t. et iga päev jauras oma õllepurkidega seal maja ees,ok,nende hoov,ise teavad,aga siis leidis,et kõige parem oleks õlut juua ja magada meie trepil.No kuidagi saime ta sealt minema,aga nii kui ärkas oli jälle trepil istumas.Ja siis ühel reedel plahvatas pomm-see vend,kes trepil passis-leidis omale topsivenna-see oli seda tüüpi mees,kes käib ringi nn. arbuusid kaenla all ja on kogu aeg õhku täis,aga kui lonksu alksi saab-siis nagu laulusalmgi ütleb-varblasest teeb kotka.Vot see kotkas tuligi poodi jaurama-selles stiilis,et mida teie eestlased siin ilma venelasteta oleks teinudjne.Ta oli Ukraina venelane ja väitis,et nemad tõid meile nõukogude ajal ilusa elu ja meie ei osanud seda hinnata ja me peame neile TÄNULIKUD olema!! Ütlesime vastu,et nõuka aeg oli nõuka aeg,sellel ajal olid ka omad plussid,aga nüüd on aeg edasi läinud ja pole mõtet seda taga nutta.Aga see oli sääse pirin,sest kotkas sai just hoo sisse-läks nii hoogu ,et tuli juba kätega vehkima.Kuidagi saime ta poest välja ja siis andsin nõukogude liidu kangelastest teada ka Kyteksi juhtkonnale,asi lõppes sellega,et kogu pataljon saadeti kiiremas korras kodumaale tagasi.Lõpp hea kõik hea! Aga selle intsidendiga tuli mulle meelde meie Tallinna pronksiöö,mis toimus 2008 aastal.Olin tol õhtul Tallinna vanalinna restoranis tööl,töötasin tol ajal seal,aga kuna olin köögis ja ainult raadio mängis,ei teadnud,et väljas mingi jama on.Andsime tellimusi välja ja raadiost natuke midagi räägiti ka,aga oli kiire ja ei pööranud tähelepanu sellele.No ja kell 23.00 läks köök lukku ja hakkasin Vabaduse platsi poole minema.Elasin tollal Laagris ja kasutasin ühistransporti-iga hommik ja õhtu sõitsin tööle ja tagasi number 18 bussiga.Kui aga tänavale jõudsin,oli tunda ärevust,inimesed sagisid ringi ja olid kuidagi närvilised.Aga siht oli silme ees ja jätkasin teed,restoran kus töötasin asus Raekoja platsi taga,et natuke aega kulus enne kui Vabakale jõudsin.Jäin bussipeatusse seisma ja siis see tuli-Viru poolt tuli mööda autoteed suur summ rahvast,kes karjus vene keeles ja laamendas-see oli seesama,mida pärast uudistes ka näidati.See oli jube vaatepilt-nad karjusid täiest kõrist-eto vsjo nasõ jne.Tõmbasin tahapoole ,see summ läks must umbes 5 meetri kauguselt mööda.Jäin kivistunult seisma-ei teadnud mis teha-minna tööle tagasi,aga mis sealgi mind ootab,uksed pannakse ju lukku-koju minna-ei saanud,bussid ei sõitnud.Jälgisin kuni see summ jõudis Palace Hotellini ja liikus Kosmose poole.Siis tuli mulle meelde,et marsad sõidavad,vantsisin siis Kaubamaja juurde ja õnneks nad sõitsidki! Sain kesklinnast minema-jumal tänatud.Muud kõike mis sel ööl toimus sai hiljem telekast näha.Aga siiani on mul meeles see sokk,kui seda hullunud rahvahulka nägin,see oli tõesti jube kogemus.Lootsin et ei pea seda enam nägema,aga nüüd väiksemas variandis nägin seda meie Taaskasutuses.Aga noh,mis ei tapa-teeb tugevaks.Nüüd õnneks on jäänud tehasesse tööle normaalsed,korralikud mehed,kes on siin töö pärast ja suhtleme nendega nii nagu naabrid ikka.Siin peab paika see ütlus,et igas rahvuse hulgas on soodasid ja normaalseid,et siin pole midagi imestada.Et rahvus ise pole süüdi,ikka see kes ise oled.

AUGUST 2020

 Tervitus armsad sõbrad!

Suvi on läinud lennukalt ja oleme jälle silmitsi viirusega.Aga tundub ,et nüüd  õpime sellega elama,kuigi arusaamatuks jääb see -kui kevadel öeldi ,et  koroona hakkab  vanematele inimestele külge,siis kuidas need noored,kes Tartus ööklubides möllasid-omale viiruse külge said?

Aga muidu suve üle kurta ei saanud,oli ikkagi soe ja mõnus,vahepeal oli isegi liiga palav.Aga noh ega inimene pole kunagi rahul.

Mina siis alustasin kevadel aktiivsemalt poe kõrvalt kordukoristuste tööga ja hakkasin  kliente otsima.Kuulutasin küll valla lehes,Kuldses börsis ,aga kõige rohkem pakkumisi sain ikka kõikvõimsa FB abil.Mis näitab seda,et kas inimesed siis üldse enam lehti ei loe ja tavakuulutusi ei vaata.Mul mees,kes on olemuselt ehtne oldschool man,on alati väga üllatunud ja vihane selle peale,noh FB peale.Et kui tema vanasti näiteks autot v mingeid autojuppe tahtis osta-müüa-vahetada-siis ostis  ajaleht Kuldse Börsi,helistas -noh moblad  juba olid-leppis kokkusaamise ja inimene tuligi ja tehing toimus või ei toimunud kui kaup polnud sobiv.Aga inimene suhtles,kuid praegu on palju müüjaid sellised-et kui kirjutad juurde,et palun helistage,inimene ei ole kogu aeg netis,tegelikult mu mehel pole nutitelefonigi-siis ei helistata ja ega ei kirjutata ka rohkem.Nagu kardetakse telefoni teel suhelda vms.Ma olen ise ka mõelnud,et teinekord mõnda lihtsamat asja võiks küsida helistades,selleks ju telefon ongi-räägi inimestega!

No vot,kaldusin teemast kõrvale-tuli siis FB kaudu robinal koristuse pakkumisi,osad olid vist niisama kirjutajad,et kui vastasin,et saaks kokku vaatame objekti üle,siis kadusid-rohkem ei vastanud ,aga mõnede töödega saime kaubale ja neid tuli niipalju,et pidin omale paaril korral kedagi appi kutsuma,et jõuaks kõik ära koristada.Mis oli muidugi hea-sest koroonaga seoses olid lausa sellised mõtted,et peame poekese sulgema.Aga  koristustööde tulvaga,saime selle ära hoida ja juulikuus ,kui oli inimestel puhkuste aeg-käis meil ka rohkem rahvast,kes ka ostis tublisti,et saime jälle järjele,tänud teile!

Aga koristustöö läheb edasi,nädalas on 2-3 objekti,kas korter või maja ja käin ka paaris asutuses koristamas.Kõrvalt vaadates võib mõelda,et koristaja-see ka mingi töö või asi,käib lapiga ringi kole kittel seljas.Aga tegelikult on see terve teadus-olen nüüd järk-järgult süvenenud puhastustoodete koostisesse ja mida,kus ja millega puhastada,et ta ikka puhtaks läheks ja et ei rikuks pindasi.

Omamoodi on huvitav käia teiste inimeste kodudes,vaadata ilusaid elamisi ja panna kõrva taha kui kuskil midagi põnevat näen,et ideid edaspidiseks.Ja paljud on küsinud minult,et kuidas need inimesed ikka lasevad võõra inimese oma asjade ja kodu kallale.Aga selle kohta üks minu klient,tore  perepea ütles hästi-me ostame usaldust,kõige tähtsam on leida klapp pere ja minu vahel.Et kui siis lähebki midagi valesti vahel,et vot täna ei saanud elamist nii läikima kui tavaliselt,siis pole hullu-usaldus maksabki.Et tekiks omavaheline klapp.Nagu selline näide-mina aknaid ei pese,selleks on olemas spetsiaalsed vahendid,tööriistad ja ka tehnika.Aga üks klient palus,et äkki ikkagi prooviksime ikka pesta aknaid.Noh proovisime-tulemus oli 50-50,et maja aknad saime puhtaks,aga aiamaja aknad,mis olid maast laeni,need jäid laigulised.Kuigi rentisin aknapesuroboti ja puha.Eks siin ole harjutamise asi ja kui kogemust pole ,siis ei tasu torkida.Aga proua oli optimist,ütles,et ta ju teadis,et võib nii juhtuda,koristustööga on rahul ja töösuhe jätkub,sest usalduse oli meil juba olemas.

Taaskasutusest nii palju,et terve koroona aeg oli tühjus,inimesed ei julgenud asju tuua,aga nüüd on natuke elavnemist,tegin ka täna üleskutse,et tooge laste mänguasju ja riideid.Neid napib praegu.Lapsed käivad meie juures ja esimese asjana lähevad mänguasja riiuli juurde,kuna asju oli nii väheks jäänud,tõstsime ta ukse taha,et las saab tühjaks.Meil on mänguasjad ja laste riided tasuta,siis saavadki need rutem otsa.Et võib uuesti tuua,oli aeg,kus oli uputus,aga nüüd võib jälle tuua!

Järgmisel pühapäeval 30.08.2020 on Turbas kohvikute päev.Kutsusime oma kampa vahva kodukoka Jüri,kes mõned aastad tagasi osales teles Oma Maitse saates ja võitis selle.Jüri,kes ise elab Ellamaal- valmistab pirukaid,leiba ja sepikut,et ootame kõiki külla.Veel kui läheb hästi,tuleb meile üks pillimees lõõtsa mängima,praegu 100 protsenti ei luba,aga läbirääkimised käivad.Et siis hea pirukat süüa ja lõõtsamängu kuulata.

Seniks aga tore oli teid kõiki suvel näha,mõtlen selliseid toredaid püsikaid,kes korra aastas käivad meilt läbi-näiteks Türi prouad jne.Näod hakkavad pikapeale meelde jääma,mis siis et nimi kohe ette ei tule.

Ilusat suve lõppu ja ootame septembris vananaiste suve,külma sügist veel ei taha.

Püsige terved!

KEVAD 2020

https://lood.delfi.ee/omamaitse/toidutrendid/kristina-madisson-laht-nostalgiline-tapimustriga-kohviserviis-uhendab-eri-polvkondi?id=89948221&fbclid=IwAR2tM1_s3MzqKt0VSCD6jlFAv1N4dQsax_Uf5pdcSLXbybaPO2XaBgaP700
Tere üle pika aja,vaatasin,et viimase postituse olin teinud märtsis,kui see koroona jama hakkas.Nagu oleks ka arvuti sõna otseses mõttes karantiinis olnud,et midagi kirjutanud pole.
Tegelikult mõjus see karantiini aeg psüühilisest raskelt,nagu oleks pidanud hea meel olema,et püsi kodus,ära midagi tee.Aga mõjus vastupidi!Kuid õnneks on see läbi,loodame et jäädavalt,kuigi kunagi ei tea.Tervisi ka kõigile,kes vastu pidasid!!!
Aga kirjutama ajendas hoopis muu-see link mille copisin postituse algusesse.
Eelmine nädal võttis ühendust ajakirja Oma Maitse ajakirjanik,kes kirjutas lugu täpilistest nõudest,küsis kas meil oleks mõnda pilti,kaunistamaks lugu.Loomulikult pole meil neid ilusaid Langebrauni täpilisi,aga ühe kena kannu ja tassi pildi talle leidsin.Ja leppisime kokku,et kui pilt sobib ja avaldatakse,siis annab ta mulle märku.Ja täna tuligi link,et artikkel avaldati,pidin seda kohe ka teiega jagama.Sest minu arust tuli ka päris kena pilt välja,kuigi pusimist oli.
Rääkides täpiliste nõude fenomenist,siis püsib see inimestes siiani,ikka kord kuus küsitakse meilt,kas täpilisi on?Ja neid ikka hooti liigub,teinekord ostan ise kuskilt komplekti või satun üksikutele tassidele peale,aga satub ka inimestelt toodud nõude hulka mõni täpiline.Praegu on järgi vaid üksikud tassid,needki defektidega.Kuigi nad on tõesti ajatud ja tundub et jäävadki,klassika!
Seniks aga kena kevade jätku ja olgem terved!

Märts 2020

Jälle üks kuu möödas ja olgem ausad,kui poleks seda karantiini tulnud,poleks vist postitust  teha jõudnudki.
Veebruaris tuli koristustöö pakkumine-kaks korda nädalas käia koristamas naabervalla firma kontorit ja abiruume.Võtsin töö vastu,sest graafik oli hea-2 korda nädalas 4 tundi koristamist ja meist mitte kaugel.Otsisingi just,et oleks lähedal,et ei peaks Tallinna sõitma.Ja rahalises mõttes ka hea lahendus,tasumine tuleb MTÜ kontole ja selle rahaga saan rendiarvet ja muid arveid tasuda.Ses suhtes hingasin kergendatult,sest teada on ,et talvel liigub rahvast vähem ja kui on kindel laekumine,on ikka kergem.Ja nüüd kui tuli koroona,siis seda enam.
Vahepeale sattus ka meie Egiptuse reis,mida olime plaaninud suvest saati.Läksime sinna koos laste ja sugulastega ni,et polnud viimase hetke pakkumine,vaid ikka planeeritud reis.Kui veebruaris koroona epideemia suurenes,siis suhtlesin meie reisifirmaga,et mis ja kuidas,kas võime sõita ja kuidas Egiptuses haigusega.Aga tuli vastus,et kõik korras.Isegi paar päeva veel enne meie väljasõitu suhtlesime reisikorraldajaga ja tema vastus oli,et piiranguid pole ja sõit toimub.Mõtlesime küll,et mine tea,aga reisikorraldaja rahustas,et nii kui mingi info tuleb,kohe antakse teada ja pole vaja muretseda.
Samas ei saa aru ka neist inimestest,kes meid hurjutasid ,kui tagasi jõudsime-et miks te pidite sinna minema,nüüd on Turbas ka koroona.Tõepoolest,miks pidime minema-miks reisifirma ei öelnud juulikuus kui planeerisime,et vot,on pakkuda reis,aga siis tuleb samal ajal maailmas epideemia,aga mis siis ,minge ikka!
Ei teadnud nemad seda ette ja meie ammugi mitte.Samas ma ei kahetse et käisime-kohapeal oli täiesti rahulik ja mõnus.Sooja oli 30-31 kraadi,merevesi oli külm ,aga  sealkus meie toad asusid oli bassein,kus oli nii soe vesi,et isegi välja tulles oli jahedam kui basseinis.Mu elukaaslase Jaagule oli see ülihea,ta veetiski kõik päevad mitte basseini ääres,vaid basseinis sees vees.Tal üks käsi veel ikkagi tõmbleb,insuldijärgselt-kuigi möödas 1 aasta-ja talle oli see nagu vesiravi.
Samuti polnud seal paanikat,kuigi jah siis Egiptus polnud veel nende riikide seas,mis olid kriitilised haiguste kolded.Et see nädal möödus mõnusalt ja puhates,sooja ja päikest nautides.
Jõudes Eestisse ,aga olime ka ise hämmingus,et siin elu nii kardinaalselt on muutunud.Reisil polnud eriti interneti võimalust ja me olimegi nagu mullis,et selleks seda suurem üllatus oli kui Tallinna jõudsime.Lennujaama oli üles pandud klaasist koridor,mis mõõtis kõigi temperatuuri,aga meie seltskond oli puhas,saime ilusti läbi.Aga jõudes Turbasse ja kuuldes uudiseid,saime aru ,et asi on tõsine-koolid kinni,inimesed karantiinis.Samal päeval anti ka välja Tervishoiuameti poolt nõue olla karantiinis.Mida ka järgisime-panime poe kinni.Õnneks on olemas FB ja internet ning meie Taaskasutuse sõbrad ja jälgijad,tahame tänada teid,kes meilt posti teel ostsid ja ka  neid,kes julgesid poest läbi astuda.Aga kuigi uudised on õõvastavad,panen ette-et kuulake uudiseid vaid 1 kord päevas,sest see on palju kasulikum tervisele ja meeleolule,kui iga tunni takka kuulda koroonast.Ja rõõmus inimene on ka tervem ja ei haigestu nii ruttu.Palju on ka meie enda mõtlemises kinni,kui väga kardan seda koroonat,siis ta tulebki,see on nagu Murphy seadus.Ning hügieen eelkõige,nagu ütles ka telearst Viktor Vassiljev-lõpuks ometi õppisime käsi pesema!
Seniks aga  püsime terved ja ärme unusta ,et algas kevad ja tavaliselt kui ilmad lähevad soojemaks ja päike käib kõrgemalt-kaovad ka viirused.On ju gripiga ka nii-et sügisel ja kevadel hoogustub,aga kui läheb soojemaks,kaovad nad viiruste maale.
Päikest!

Miks meie poe riiulitel on nõukkaaegne PRAHT?

Paljud kes meie poes on käinud on küsinud-et miks hoiame riiulite peal  vanu bussipileteid,kamme,juukseklambreid,pudeleid jne.Ükskord tuli üks mees sisse ja ütles otse välja-miks raiskate poepinda rämpsule ja prügile,tooge sisse uued ja ilusad asjad ning kõik on rahul.  Paar nädalat tagasi poodi üks väga halvas tujus naine,kes arvustas kõike,riietetoa kasutatud riiete ja jalatsite kohta ütles-need on prügi,viige nad kohe prügimäele!
Aga meie mõtleme teisiti-mis on ühe jaoks prügi,on teise jaoks kuld!
Ja sel nädalal veendusin selles uuesti.
Meile helistas üks naine,kes küsis,kas saab ka väljaspool poe lahtiolekuaega meid külastada.Vastasin ,et muidu saab,aga momendil oleme Tallinnas kauba järel,et täna ei saa.Ta vastas et pole hullu,tuleb siis õhtul,Ja tuligi,selgus,et lausa meie oma Turbakas.Tema vanaema elab Turbas,oli netist meid leidnud ja hea meel,et saab poeskäigu ühendada külaskäiguga vanaema juurde.Arvasin,et ta otsib retro riideid,aga selgus hoopis,et igasugu nostalgia staffi on vaja.Nimelt kuulub ta tiimi,kelle käe all valmis suurfilm Tõde ja Õigus.Ja nüüd teevad järgmist filmi legendaarsest Kalevi korvapallivõistkonnast.Ning selle filmi tarvis tuligi selle ajastu asju otsima.Ja õnneks leidiski.Lõpuks viisime ta autosse 5 kasti asju-nõusid,tekstiili,klaase,nõukkaaegseid lampe,tumbasid,ajakirju,mänguasju, majapidamistarbeid,puhastusvahendeid jm.Ning ta leidis veel meie asjade hulgast vanu rahakotte,vihikuid,kamme jm.Selliseid pisiasju,mis nii mõnedki on öelnud,miks te seda prahti siin hoiate?Vot selleks hoiamegi,et keegi neid rekvisiitidena kuskil kasutada saaks.Filmi inimene tänas meid selle eest -et oleme neid asju hoidnud ja säilitanud,neile on need suureks abiks.Rõõm oli ka meiepoolne,see andis meile kinnituse et teeme õiget asja,mis siis et paljudele ei meeldi.Aga las koerad hauguvad-karavan läheb edasi!
Panen mõned pildid asjadest,mis ta kaasa võttis,kui paari aasta pärast film valmib,siis on põnev vaadata,kas on äratundmisrõõmu!

Pildiallkirja lisamine

Pildiallkirja lisamine

Pildiallkirja lisamine

KODUKORISTUSEST...

Jaanuar on läinud linnulennul.Poe ümbersättimise vaimus-mis on veel pooleli,aga juba on palju rohkem ruumi,paljud kes tulevad,on hämmingus,et kas nad on ikka samas kohas.Endal on ka parem tunne,muidu vahel kui nende asjade keskel olin,siis mitu korda oli selline tunne,et kõik ,aitab,viskan toa tühjaks!Aga nüüd on ruumis teine energia kohe.Muidugi retro riiuliga tegeleme veel ,sest need asjad ei mahu ka ära aga ettevalmistused juba käivad.Et  võtame päev korraga.
Siis tahtsin rääkida kodukoristusest,et kuidas see on läinud ja kas tellimusi on.
Endast rääkides,siis on koristuse kogemus olemas.Töötasin mõned aastad tagasi Helsingis 1 a koristusfirmas,töökoht oli täiskasvanute koolituskeskus,kus sai koristatud treppe,klasse,koridore,samuti käisime koristamas kaubanduskeskusi jm.Otseselt kursusi ma läbinud pole,aga töökogemus on olemas.Sellest ka see mõte,et sellist tööd võiksin teha.Aga muidugi õpin iga objektiga midagi juurde,sest on ju palju erinevaid tahke selle töö juures.Et mida mis vahendiga puhastada jne.Praegu on mul 2 kindlat objekti -1 3 toaline korter ja 1 talumaja,kus 5 tuba,köök,saun jm ruumid.Käin nendes koristamas 2 korda kuus.Vahendid on tellijate poolt,mis on mulle väga mugav.Aga üleeelmine nädal võttis minuga ühendust üks noormees,kes vajas 2 toalise korteri koristust.Mis siis ikka läksin kohale,et vaatame üle ja lepime kokku.Kui kohale jõudsin,pidin pikali kukkuma-see oli alles remonditud korter ja kõik kohad k.a. mööbel jm täis ehitustolmu!Omanik oli proovinud natuke koristada,aga selle tagajärjel oli musta värvi mööbel muutunud hallikirjuks.Märja lapiga oli tolm laiali hõõrutud.Mõtlesin ruttu,et mis ma teen,aga kuna tööd vaja,siis nõustusin.Leppisime kokku et tulen nädala pärast.Siis hakkasin palavikuliselt googeldama,kuidas sellist suurt tolmu ära saada,selgus et on olemas spetsiaalsed tolmulapid,millega saab neid pindu puhastada.Aga kust neid saada,kohalikust toidupoest vaevalt.Siis meenus mulle,et kui oma koristusreklaami üles panin,siis saatis mulle meili selline firma nagu PesuMati, https://www.facebook.com/pesumati/,pakkudes igasugu puhastus ja koristusvahendeid,siis vastasin neile,et sry,alles alustan,ei tea veel mida vaja läheb,aga nüüd oli hea,et mul oli nende kontakt olemas.Võtsingi nendega ühendust ja müügimees Raigo Katalsepp oli väga kompetentne ning abivalmis.Ta seletas lahkelt millega mida puhastada ja andis häid soovitusi ,mida tellida jm.Tellisingi kastitäie asju,mis veel kõige parem ,kaup toodi lausa koju kätte.Edaspidi kasutan nende teenust veel.Kastis olidki tolmu puhastamiseks spets lapid ,suur mopp ja puhastusainete kontsentraadid.Ise mõtlesin,hm asjad on olemas,aga kas saan ikka hakkama,pärast on terve korter üleni hallikirju,siis nagu öeldakse hoia piip ja prillid.
See kokkulepitud päev koristama minna jõudiski kätte,olin juba eelmisel päeval nii närvis,et ei saanud õieti magada.Imelik ,mõtlesin,ma oleks võinud ju ära öelda,et helistada paar päeva hiljem ja öelda,et sry ma pole teinud ja loobun.Aga mul oli sportlik huvi,kas saan hakkama,samas ka edasiseks kogemus olemas.Samuti õpin ise sellega palju.Mõtlesin-pesen kasvõi päev otsa,lõpuks ikka puhtaks saan.Eile siis käisingi ära,oligi väga jube,põrandaid  ja mööblit puhastasin alguses spets lappidega,mis muide väga tõhusalt toimisid.Aga terve pakk lappe kulus ikka ära.Põrandaid pesin ka oma 5 korda,siis võis enam vähem rahule jääda.Lõpuks kulus koristusele 6 tundi,kui muidu kulub 3 tundi,et see oli ka normaalne.Kui omanik tuli,hoidsin hinge kinni,paari asja palus ta veel korrigeerida,aga üldiselt jäi ta väga rahule.Ütles et kui veel vaja ,siis kutsub mind veel kord.Sellisel korteril olekski u paari nädala pärast veel kord puhastus teha ja siis peaks täiesti ok olema.Vot sellised tööd tulevad siis selle kuulutuse peale,kus reklaamin koristust.Tööpakkumisi on tulnud küll,aga on enamasti Tallinnas,aga sinna pole mul mõtet sõita,liiga kaugel,pigem ootan pakkumisi Keila,Vääna,Harku,Saue ja ümbruskonnad.Seniks head veebruari jätku!

POOD LAIENEB.

Juhhuu,käisin jaanuaris Kyteksiga rendilepingut uuendamas ja nad pakkusid meile ühe toa juurde.Alguses mõtlesin küll,et kas on mõtet võtta juurde lisatuba,üür ju suureneb,eriti kui me ei saa seda poeruumina kasutada,vaid laona.
Aga siis pakkusid Kyteksi omad välja,et saaksime oma seina,mis on ehitatud meie poolt 2 a tagasi nende koridori-edasi nihutada,et siis see juurdetulev tuba,seda saaksid ka poeruumina kasutada.See oli küll hea uudis!
Siis jäi üle veel materjal tuua ja Jaagu väimehega,kes on ehituses kõva käsi töö kokku leppida.Eriti uhke olen oma elukaaslase üle.Kui suve lõpus temaga arutasime,et kas saaks seina nihutada,et kas ta saaks selle tööga hakkama,kui minna Kyteksiga rääkima-siis oli ta väga pessimistlik,siis jäigi see plaan pooleli.Tuletan meelde,et tal oli aasta tagasi insult ja siiamaani parem käsi tõmbleb ja raskusi ta eriti tõsta ei saa,rääkimata ehitustööst.Aga kuna sügisel hakkas ta aiamaa  majakest taastama,siis nähes,et isegi tõmbleva käega saab vaikselt toimetada-oli minu plaaniga nõus.
Nüüd on uus sein paigas,vaja veel viimistustööd lõpetada ja saabki hakata asju paigutama.Loodame keskele koridori rohkem ruumi saada,et sinna väiksemaid mööbliasju tooma hakata.Uude tuppa,mis juurde tuli,selle teeme riiete toaks,siis riided paremini näha.
Nii et varsti palume kõiki meie uuenenud poekesse.Kui valmis annan Fb vahendusel teada!

Uus ja KALLIS kaup Taaskasutuse poes.

Oeh, inimesed ei väsi ikka üllatamast!
Eile jõudis kulleriga kohale detsembris tellitud uued kardinad ja kohe läks kisa lahti.Mitte sel momendil kui kuller kauba üle andis, vaid siis kui saime paki lahti harutatud ja veendusime ka ise, et ilusad kardinad ja sain pildid üles pandud. MIKS TAASKASUTUS MÜÜB NII KALLIST KAUPA!
Tõepoolest, miks ma tellin neid kalleid kardinaid. Kuigi kui kardina mõõdud on näiteks 150x370 v 150x500,mis on ikkagi päris suured kardinad, siis 20 kuni 30 eurot kardina eest pole nii suur summa. Isegi Jyskis on ühe kardina hind 15 kuni 20 euri.
Mille järgi ma kaupa toon, ikka selle järgi  mida küsitakse. Vahepeal küsiti vaipu, siis otsisin netist odavamaid vaipu. Ja kõik müüsime maha, viimased suured vaibad läksid aasta lõpus lausa võileiva hinnaga - 15 kuni 20 euri tk.Ma ei ole seda meelt  et hoiaks asju kuude kaupa ja hinda alla ei lase. Kui asjad jäävad seisma  siis tuleb hinda alandada, et raha liiguks, siis saaks jälle uut põnevat kaupa tuua. Näiteks aasta lõpus saime hea hinnaga ahjuvorme ja kausse. Need osteti ära paari päevaga ja eelmisel nädalal küsiti, kas juurde tuleb. Veel ei tea  sest alles nädala lõpus lähen uurima,kas neid tuli juurde v mitte.
Teeme ka pidevalt tasuta asjade jagamist. Alles jõulunädalal oli väikese toa riided, tekstiil, s. h. kardinad-Tasuta. Aga polnud tunglemist. Nüüd on need riided ja tekstiil jubs järgmises Taaskasutuses. Padjad, voodipesu ja mänguasjad aga saadame koerte varjupaika.
Samas tahan ikkagi iseendale tööandja olla, kuigi algus on raske. Aga ma ei näe ka mõtet sõita Tallinna vahet, ja vähene palgaraha panna kütte peale  Sest kütte hinnad on ikka ulmeliselt tõusnud. Selleks otsingi lisaks Taaskasutusele koristustööd, et ainult poe pidamisega välja ei tule. Praeguseks on mul 2 kindlat kodukoristuse objekti  homme lähen veel ühte korterit vaatama. Et vaikselt asi liigub  kuigi kui poe arengut vaadata, siis alles nüüd kolmandal aastal,oleme natuke pildile saanud. Kuigi usun, et isegi Turbas on palju inimesi  kes meist kuulnudki pole  Sama on koristusegs, proovin panna kuulutusi ja reklaamida, ags kõik võtab aega  Elame päev korraga.
Seniks aga vähem viha ja vimma. Kommentaare ootan ikka, sest negatiivne reklaam on ka reklaam 😉

Head uut aastat!

Head uut aastat!
No nii selleks korraks see pidu läbi.Huvitav on see,et mida vanemaks jääd,seda vähem pakub pinget see vana-aasta õhtu.Eriti kui lund ka pole,ses suhtes,et kui oleks lumi oleks nagu mingigi tunne.Kui aus olla,oli selline laupäeva tunne,et nagu vaba päev ja telekast lihtsalt rohkem vaadata,sest tavaliselt laupäeviti ei tule telkust eriti midagi,v.a. loomafilmid,mis on meie lemmikud.Võib-olla sel aastal mängis rolli ka see,et pärast oppi on mul dieet,kus  ei tohi eriti midagi süüa peale piimaputrude ja keeduriisi, tobe oli küll istuda jõululauas,mis head paremat täis ja süüa ei saa neist midagi.Kui toidud veel ahjus olid,siis lõhnad ajasid kõhu tühjaks ja siis pistsin oma riisikausitäie pintslisse,et näljatunne ära kaoks.Ja pärast laua ääres luristasin lihtsalt kruusist vett,sest see oli hea põhjus oma päevane veekogus kätte saada.Nii raske on juua päeva jooksul 1,5 l vett.Olen proovinud -1 liitri pressin kuidagi sisse,aga see viimane 500 g,umbes 2 kruusi,see enam ei lähe.Imelik.
Aga õnneks on see nüüd läbi ja argipäev tagasi.Uuel aastal tuleb meie peres uus väljakutse-läheme Rockyga koertekooli.Kui kutsa 7 kuud tagasi meile tuli-oli elukaaslane põhimõtteline koertekooli vastane-misasja,vanasti ei käinud ükski koer kuskil koolis ja saadi ka hakkama.Koer peab sõna kuulma ja küll hakkabki kuulama-tohoh,nüüd ei saa loomast jagu v?Aga aeg läks ja see pisike koerapoiss tegi mis tahtis.Sõnakuulmisest oli küll asi kaugel.Toas oli veel enam-vähem,aga nii kui temaga õue läksime,siis kõigi peale haukumine ja inimeste peale hüppamine,see oli number 1 meelistegevus.Ja asjale pani punkti meie alevikku saabunud rongi saabumine.Mitte et rong nüüd koera haukuma paneks,aga kui oli see rongi vastuvõtmise pidulik päev,siis võtsime koera ka sinna kaasa.Ja seal läks ikka asi käes täiesti ära.Nii palju inimesi ja nende hulgas ka koeri polnud meie väike poiss veel näinud ja oh seda haukumist siis.Kõik said kuulda ja näha,et meil on väike Rocky,kes pingsalt haukudes ka rongi ootab.Siis sai mehe kannatus otsa-nii nüüd on kooli minek.Otsigu ma netist lähim koertekool ja naljal lõpp.
See oli lihtne,leidsingi Keila Ipsoni koertekooli.Registreerisime ennast liikmeks ja küsisime ,millal hakkab järgmine kool alla aasta vanustele koertele.Vastus tuligi-et järgmine grupp alustab 11.01.2020.See meile sobis.Nüüd jääb vaid põnevusega oodata,mida seal õpetatakse ja kuidas.Olgem ausad,proovisin koera ise ka You Tube kaudu õpetada-et vaatasin neid videosid,kus näitab kuidas ja mida koerale õpetada,aga ei tulnud mul see välja.Kahjuks.Eks ootame nn. 1.septembrit.
P.S.Sellest pildist mis siia teksti juurde valisin- tegin  paar päeva tagasi,kui läksin oma koristusobjektile-nii vahva idee,kaunistada traktor!Head uut aastat veel kord!