MEIE ALEVIKKU SAABUB RONG-detsember 2019

On märkamatult saabunud aasta lõpp.Aeg läheb nii kiiresti.Vaatasin blogi postitusi-08.12 olin pannud üles koera ja kassi jutu ja siis olin teinud ka järgmise blogi pealkirja,mida tahtsin paari päeva jooksul kirjutada-s.o. -MEIE ALEVIKKU SAABUB RONG.Sest nii oli,samal päeval see juhtuski ja mõtlesin,et panen pealkirja juba valmis ja paari päeva jooksul kirjutan neist emotsioonidest natuke.Aga nagu öeldakse-inimene plaanib,jumal juhib.Blogi juurde sain alles täna-21.12 ning kuna rong ikkagi on meile suure tähtsusega,siis jätsin selle pealkirja,aga lisasin lõppu ka detsember 2019,et kirjutaks siis kogu kuust korraga.Sest oli jälle selline ootamatusi täis kiirteel sõitmine.
Aga rongist-seda rongi juttu hakati ajama ammu -u 5 a tagasi.Aga kui aus olla,ega ise ja kohalikud ka ei uskunud,et ta tuleb,sest teame ju neid poliitikute lubadusi.Aga aeg läks ja vaikselt hakkas asi ilmet võtma,kuigi see planeerimine võttis neil oma 3 a,siis kogu kupatuse valmimine u 9-10 kuud.Sest 2019 veebruaris nad alustasid ja detsembris juba rong sõidab.
Mäletan eelmist rongi,kui see sõitis Haapsalust Tallinna kas oli 2,5 tundi vms.Igatahes päris kaua.Aga ta oli olemas,olen sellega ise mitmeid kordi sõitnud.See oli turvaline ja kindel,et kui mõnest Haapsalu - Tallinna bussist maha jäid,või kohti polnud-sest vanasti käis neid vähem ja nii võis juhtuda,siis rongis oli alati kohti,seda hirmu polnud.Istmed olid küll kõvad ja puust,aga ega nõukogude inimene siis otsigi mugavust,ei teadnudki otsida,peaasi ,et sihtpunkti jõuad.Ja rongil oli tollal veel selline lahe õhtune väljumisaeg Tallinnast,et viimane rong tuli välja vist 00.30 vms,et kui oli Lauluväljakul mingi kontsert,siis said rahulikult sinna minna ja said rongiga Haapsallu tagasi.Väga mugav igatahes.Kõik see tuli mul meelde seoses selle rongi avamise päevaga.
Aga tähtsal päeval läksime ka kohale,et näha ajaloolist pilti ja uskumatu,et endalgi võttis silma märjaks kui see porgand,nagu nad uusi ronge nimetavad-sisse sõitis,ees kiri-TURBA!Et olemegi tagasi tsivilisatsioonis-juhhuu!Tahan öelda,et meie poes on esimesed kliendid Tallinnast juba rongiga käinud,et tulidki spetsiaalselt rongiga Turbasse ja meie poodi.Ma ise kahjuks sel päeval poes polnud,olin haige,aga see oli nii tore uudis,et inimesed võtsid vaevaks tulla,tervitused teile,kui loete neid ridu.Aga olgem ausad,kui mind ka midagi huvitab,või on vaja kauba järgi minna-siis mulle pole vahemaa probleemiks-käime elukaaslasega pidevalt kaupa otsimas üle Eesti ja mujalgi. Väga ilusat vanavara ja nõusid saab ikkagi Soomest,aga sinna ei jõua üle paari -kolme korra aastas -sõit on kallis,aga alati saab väga lahedat kaupa.Ja ma ei arva et need kohad on kaugel-ei ole,kui sa midagi otsid,siis lähedki ja nii ongi.Et loodame et rongiühendus on meie aleviku arenguks igati ok ning muidugi ootame,et see edasi Haapsallu läheks.Avamisel Jüri Ratas mainis ka,et Haapsalu projekti esimene 2 miljonit on olemas,loodame et siis ikkagi tuleb.Niipalju siis rongist.
Veel juhtus siis selline asi,et minu tervis,mis oli juba jamanud ja hõõgus vaikselt tuha all,nagu öeldakse-et näiliselt nagu korras,aga iial ei tea ,millal leek lahvatab!
Siis leek lahvataski!Oli esmaspäeva õhtu 16.12 ja päev nagu ikka,kusjuures käisin hommikul esimesel kodukoristusel,vaikselt on neid pakkumisi tulnud,et esimesele läksin siis juba koristama ja kõik oli hästi,sain koristatud,pererahvas rahul ja järgmine aeg kokku lepitud.Samuti leppisin veel ühe korteri koristamise kokku ja mõtlesin-ohoo nüüd on nagu PÄRIS töö juba,et on kalendermärkmikku vaja,kuhu päevade kaupa kirja panna,mis päeval kuhu minna.Sest amburina olen väga mugav inimene ja ei viitsi mingi paberijamaga tegeleda,info salvestan telefonisse ja siiani on sellest piisanud.Aga nüüd kui juba mitu objekti ja kontakti,siis peaks ikka paberile kirja panema.Olin elevil ja rahul,tegin plaane jne.Aga õhtul hakkasid valud kõhus uuesti-olin nii vihane-krt just nüüd,enne pühi,kui mul iga päev arvel ja planeeritud!Ootasin ikkagi terve öö,öökides potti,et ehk hommikuks vaibub ja elu läheb edasi.Aga seekord olid need valud teistmoodi,kõhus oli reaalselt nagu mingi kivi-pärast selgus,et oligi -nagu tundsingi raskust ja väga tugev iiveldus,mis ära ei kadunud ,lisaks valule.Läksime siis hommikul emosse ja sealt öeldi peaaegu kohe,sapipõies kivid ja sapipõis halvas seisus,kohe opile!Esimene mõte oli,jess,saan selle jama kaelast ära.Arvutasin kiirelt peas,et kaua nad haiglas hoiavad,sest öeldi ,et tehakse 2 auku kõhtu ja lihtne op,paari päevaga saan välja.Op tehtigi samal päeval,mul on kunagi pimesool välja võetud,aga see oli nii ammu,et ei mäletanud eriti midagi,ju siis polnud halbu emotsioone.Tänapäevane narkoosiga op,nii palju kui mina mäletan toimus nii-kõht raseeriti ära ja puhastati ka,siis viidi koos voodiga opiblokki.Seal seoti nii käed kui jalad kinnii,nagu Kristus ristil-ja vasaku käe sõrme otsa pangi mingi lulla,mis hakkas mulle voolu andma,see oli väga ebamugav.Anestesioloog rahustas,kohe jääb järgi-mõtlesin,kas tahavad vooluga uinutada v?Aga siis tehti juba veeni süst ja edasi mäletan,et mind äratati paar tundi hiljem üle,sest kell oli seinal ja see jäi meelde.Pihku anti kilekott,mille sees olid sapikivid-kusjuures ühe kivi läbimõõt oli u 5 cm ja ma ei liialda!Mind viidi uuesti palatisse,olin uimane ja unine,mis on loomulik,aga pissi häda ajas üles.Kuidagi komberdasin wc-sse,sest siibrit ei soovinud.Noh sain selle öö mööda ja hommikul kästi tõusta,teate ärge uskuge,kui öeldakse enne opi,et teeme ainult 2 VÄIKEST
auku,see on lihtne op.Noh neid auke oli vähemalt 3 ja mitte väikesed.Ja nii valusad et ma lihtsalt iseseisvalt püsti ei saanud.Aga tänapäeval on voodite kohal need kraana moodi asjad,mille abil ennast püsti ajad,selle abiga sain püsti,aga see oli ikka põrguvalu.
Ja iiveldus oli ka veel alles,samuti oli kõhtu torgatud dreen,nii nad ütlesid,see korjas siis ära mäda vms.Mind hoitigi pärast opi haiglas 1 päev ja siis sain välja,kuigi ma ei kujutanud ette mida ma seal kodus teen ,seal pole ju kraanat,ainult elukaaslane,kes oma pikkusega kraana mõõdu välja annab.Ja nii oligi ,kui koju sain,siis ainult tänu temale sain voodisse,püsti,wc-sse jne.Aga täna on juba opist möödas 4 päeva ja nüüd pole enam kraanat vaja.Point oli selles,et mida rohkem hakkad liikuma,seda tuge
vamaks muutud ja kiiremini paraned.Haiglas öeldi ka järgmisel päeval pärast opi,et hakake mööda koridori kõndima.Ma vahtisin seda med.õde-kes nägi välja nagu polkovniku lesk-eakas vene proua-nagu ilmutust.Mul on ju niiiii valus,tahan magada -mis jalutamine.Tagantjärgi mõeldes ta soovitus oli õige,aga laske inimesel 1 päev välja puhata ja saatke siis staadionile ringe tegema.Ja mis ma veel tähele panin selle paari korraga,mis olen viimaste kuudega haiglas olnud-teenindav personal on u 99 protsenti vene rahvusest.Uskumatu-kas eestikeelsed õed kõik Soomes v?
Aga jah nii on.Õnneks on see jama nüüd läbi ja loodame,et tervis taastub.Muidugi on mul kuu aega dieettoit,et verivorstid ja lihad jm,neid ei tohi,aga see ongi hea,saan kaalu alla ja kui aus olla polegi isu,sest nii kui neid vaatan,tulevad need valud meelde.PRR -ei taha uuesti haiglasse sattuda!!
Veel tahan tänada abi eest meie poe vabatahtlikku Helmit,kes ennastsalgavalt poe üle võttis ja toimetas seal kuni haige olen.Kallis Helmi,tänan jumalat sinu eest,et ta sind mu teele juhatas-ilma sinuta oleksin kutu olnud.Samuti tänan abi eest ka Urvet,kes detsembris aitas müükidel ja on alati valmis appi tulema kui palun.Ja muidugi mu kallis kaasa-ta oli iga kell valmis haiglasse sõitma või kuhu vaja-armas Jaak,tänan ka sind!
Kui Helmi poes oli,siis külastasid poodi 2 härrasmeest Inglismaalt,mitte inglased,aga eestlased,kes elavad seal.Ja nad rääkisid,et jälgivad meie lehte FB-s,mida oli väga tore kuulda.Meil on Inglismaal ka üks püsiklient-proua Eve-tervisi ka temale,meeldiv teada,et me kellegile ikka silma  oleme jäänud.Pr.Evele olen juba 3 pakki saatnud ja jaanuaris tuleb veel üks saatmine.Vahemaa pole takistuseks,nagu ennist juba mainisin.Pühade ajal oleme saadaval,sest palju rahvast liikumas ja rong ju ka,et kes soovib võib läbi astuda.
Seniks aga soovime oma väikese kollektiivi poolt kõigile üle maailma,kes meid jälgivad-häid jõule ja head uut aastat.Hoide oma tervist ja lähedasi-see on kõige tähtsam!

Kass ja koer pool aastat koos.

Võtsime pool aastat tagasi kutsika,õigemini kinkisime mu elukaaslasele.Tal oli aasta tagasi insult ja ta tahtis omale väikest taskukoera seltsiks.
 Kuna mina olen kassiinimene-kuigi nüüd olen oma orientatsiooni muutnud-siis oli see koera valimine tookord pähkel.Tuli välja,et see nummi York Terjer,kelle suvel ostsime ja kes pidi kasvama kuni 3 kg on nüüdseks 7 kuune ja kaalub 6,5 kg ning taskusse ei mahu ta enam ammugi.Või siis peavad eriti suured taskud olema.Et selles suhtes tõmmati nahk üle kõrvade.Aga ise aruatasime,nii palju kui maksid-nii palju ka said.Oleks rohkem maksnud,oleks ka pisema saanud.Ja muud polegi.Aga ega loom selles süüdi pole ja ta on meile armas, nunnu ja meie pere liige.
Ainuke jama on kassiga,kes siiamaani koera omaks pole võtnud.Betty on pooleldi pärslane.Ta on väga vaikne ja omaette hoidev kass.Kui vahest lapsed toovad hoida  oma kassi,kes u nädala meil elab,siis ka alguses susisetakse,aga juba mõne päeva möödudes mängivad ja ajavad üksteist taga.Lootsime,et ka koeraga on nii,aga võta näpust.
Kassil on väga pikk karv,lisaks aluskarv,proovin seda kogu aeg kammida,aga selle aja jooksul kui koer tuli,on asi hullemaks läinud.Pusad tulid rutem ja neid oli rohkem.Kui varem Betty lasi neid kammida,siis nüüd oli ta nagu metskass,kui juba kammiga tulen,teeb sellist jubedat häält,nagu ma tahaks teda tappa.
Ainus võimalus olukorda parandada oli viia kass juuksurisse.Ta oli paar korda seal ka varem käinud,aga kuna sellega kaasneb alati narkoos,siis oleme püüdnud pikemaid vahesid teha,sest ega tihe narkoos ka hea ole.Kuid polnud enam pääsu,sest juba kassi silitamisel,need pusad kiskusid ta nahka ja ta oli valus.
Mõeldud-tehtud,panime aja kinni ja kui päev saabus viisime kassi pügalasse.
Kui ta paari tunni pärast kätte saime,oli ta paljas nagu rotipoeg ja narkoosist uimane.Nüüd paar nädalat hiljem võib öelda,et see oli õige samm.Loom on elavnenud,ta tuleb jälle sülle ja proovime mängida,koera suhtes on ka aktiivsem-annab talle käpaga kui ligemale tuleb.Loodame et aja möödudes kass ikka lepib koeraga,see oleks meie suurim soov.